Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15. saj.
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet?
Fleming matkis oma luuletustes Petrarcat. Kuid tema luule oli tundelisem, kuna tema armastatud ei vastanud täielikult ta tunnetele, oli luule sisuks tihti hingevalu ja kurbus, nii leidub ta luules peale reisikirjelduste peamiselt mõtteid kodumaa kurvast saatusest ja luhtunud armastusest. Klassitsismi mõjudega seoses võib 17. saj keskpaigast täheldada Euroopa luules lüürika langust, kujundid ja luule üldse muutus lihtsamaks ja selgemaks. MILTON (1608-1674) Noorusaja luule renessanslikult looduslähedane ja elujaatav, lühipoeemid ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik". Kuulsust tõi Miltonile aga sekkumine Inglise revolutsiooni sündmustesse ja tema proosatraktaadid. Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana
rütmika, tertsija sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 14601490). 2. Heliloojad Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4
mõjutatud rütmika, tertsi-ja sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid- missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 1460-1490). 2. Heliloojad- Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus- iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"-mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4
annaabi.ee 
