Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga Viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks võtteks kaanon. Antoin Busnois (…-1492) Johannes Tinctorise(u 1435-1511) Johannes Ockeghem (u 1420-1497) – kuulsaim teos „reekviem- missa“(missa surnute mälestuseks) : https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ III põlvkond(1490-1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel arenesid renessanslikud jooned muusikas täiuseni imitatsioonid ja kaanonivõtted kompositsioon oli tasakaalukas rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist hääle kooskõla-harmoonia-hakkas mängima järjest suuremat rolli nooditrüki leiutamine Jacob Obrecht(u 1450-1505), Josquin Desprez(u 1440-1521), Loyset Compère(u 1450-1518), Pierre de la Rue(u 1460-1518), Jean Mounton(u 1459-1522). III põlvkond(1490- 1520) 15. ja 16
Loire'i oru lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid 16. saj. piki Loire'i jõe kaldaid. Arvukad lossid on uskumatult muinasjutulised ja lummavad. Kuulsamad on: Chambord'i loss, Fontainebleau loss ja Château d'Amboise. Loire'i Jõgi ja arvukad lossid . Chambord'i loss Ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus ja renessanslike palazzode jooned. Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist. Kui päikesekiired langevad läbi akende galeriisse, siis on tulemus meeliülendav. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum Napoleoni eluruumidest.
Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead,
· Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri]
16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti kuju) maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2
Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Chambordi loss Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid
aastal katkestas surm tema töö projekti kallal. Siiski võeti paljud tema kavandid lossi ehitamisel aluseks. Chambordist sai Loire´i oru tähtsaim loss, mis esindas 16. sajandi algupoolele segaststiili, milles ühinevad linnuste ja renessanslike pazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzo mõjul puudub lossil kindluslik väljanägemine. Fassaadi ilustavad akende read ja renessanslikud dekoratiiv- detailid. Viimaseid on eriti külluslikult hoone katusel, mida katab erinevate kõrgustega tornid ja kaminakorstnate padrik. Chamord´i lossi põhiplaan Õuel korraldati turniire ja etendusi, mis on ümbritsetud kolme hoonetiivaga. Peahoone ning fassaadiäärsed hoonetiivad ja tornid on kolmekorruselised. Keskmes on kahekordne keerdtrepp. Arvatakse, et selle projekti algatajaks oli Leonardo da Vinci. Kunstiteosed lossis
„tüdruk puuviljadega” 19.Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 15.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati
puuviljadega" 19. Mida tead El Greco elukäigust?- 19. El Greco- renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Ta sündis kreetal, töötas seejärel Veneezias, Roomas Toleidos. Toleidos valmisid tuntumad maalid El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. 1. Millise hoiaku poolest erineb 5.sajandi kultuur gootiaegsest? - Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati
Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog. Henry Purcell ooper "Dido ja Aeneas" Saksamaa. Muusikalised suhted Itaaliaga olid säilinud hoolimata 16. sajandi reformatsioonidest. Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige moodsamaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa oratoorium, fuuga ning passioon. Sellesse ajajärku kuuluvad suurimad orelimuusika autorid J.S.Bach ja Dietrich Buxtehude.
lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud. · 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. · Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. · Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng. · Lossi suuremateks vaatamisväärsusteks on spiraalsed keerdtrepid ja katuse arhitektuur.
Jumalaema kirik Prantsusmaal Pariisis. Eugene Viollet-Le-Duc Saksamaal kerkis samuti klassitsismiperioodiga paralleelselt neogooti-stiilis Kölni toomkirik. Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel Historitsismi puhul kerkisid üles mitmed probleemid, mida lõpuni lahendada ei suudetudki. Kui losside ja kirikute puhul oli üleminek minevikuarhitektuurile suhteliselt kerge, siis elamute korral, olgu keskaegsed, renessanslikud või barokk-stiilis, see võimalik polnud. 19. sajandi Euroopa suurlinnade elumajad olid peamiselt 5-6- korruselised, kuid barokklossil oli olnud vaid 4 korrust. Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede
Väikesemõõtmelised pildid. ,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.
· Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu.
kõige kiiremini muusikat loonud heliloojate hulka, teoste koguarv on umbes 770. Ta oli väga kuulud ning avaldas suurt mõju ka järgnevatele põlvkondadele (nt J. S. Bach). Barokkmuusika eri maades: Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa Zanritest olid olulisemad Tudorite dünastia viimase Saksa barokkmuusikas õukonnaballett, tantsutraamad valitseja Elisabeth I surmaga säilisid renessanslikud jooned, ja balletiooperid lõppes inglise muusika kõrg võeti hõlpsasti üle kõige aeg. Hääbus nii vaimulik kui moodsamaid muusikavõtteid ka ilmalik muusika. Uus teistelt maadelt. Sündis saksa valitseja Charles II võttis oratoorium, fuuga ning vastu mõjusid Prantsusmaa passioon.
jahipidamiseks sobivat maastikku. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord (16. pilt), mis esindab 16. saj. algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja
ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku
(on raamatus III põlvkonna Juures) 3.III madalmaalaste põlvkond. Josguin des Prez Meistrid sün.1440-1460, teg. aeg 1490-1520. 15.-16.saj. vahetusel algasid sõjad Pr. ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, sellest pr. ja flaami muusika tulek It.-sse. Täht. helilj.tegutsesid Põh.-It. või keiser Maximillian õukonnas Innsbruckis. Periood langeb kokku kõrgrenessansiga It. kujutavas kunstis (Raffael, leonardo de Vinci), arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Kõrvaga tabamatud struktuuri mängud ei köitnud heliloojaid, kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks. Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab
Jorge Manrique hispaania luuletaja. 1440-1479. pärit aadlisuguvõsast. Hukksu lahingus. Jõudis kirjutada värsse ja armastusluulet ja ka allegoorilisi luuletusi. ,,Koplad isa surma puhul" (salmid, hisp luules teatav kindel stroofivorm.). 40 sellisest salmist koosnev luuletus. Vahelsuvad pikemad ja lühemad värsid. Luuletaja isa surm. Sellest lähtudes arendab mõtiskluse elu mõtte ja kaduvuse üle. Tema kaasajal katsetati Prantsusmaal ka sonette. Hakkavad levima uued renessanslikud vormid ja teemad. Suurim mõjutaja on Petrarca. Armastuse teema, see hakkab olema lohutus maises viletsuses. Avardav, valgustav armastus. Valu ja ängistus, mis sellega kaasneb. Satiiri tunti ka. Luule aga suundub kõrgemate sihtide poole. Üllus, mis tuleb sisse. Samuti jõuliselt pastoraalne teema. Kannab loodust endaga koos. Samas on see õilis ja idealiseeritud loodus. Karjased ja karjapiigad, kes ei ole talumatsid, vaid nagu aadlikud, suured ja ülevad tunded, puhas armastus.
saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased (Erasmus), hispaanlased (Cervantes) ja inglased Shakespeare, Thomas More. Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut
algas 14. saj lõpul Põhja-Itaalia linnriikides, kust levis teistesse Lääne- ja Kesk-Euroopa maadesse, ning kestis 16. saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele oli iseloomulik humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased, nagu Erasmus Rotterdamist, hispaanlased, näiteks Cervantes, ja inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj)
annaabi.ee 
