Karl V
mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu
vähendamise osas kirikus), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas
neid minevat vastuollu kristlusega. Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka
suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses
ristisõdu Konstantinoopoli vabastamiseks, omas kindlaid džentelmenlikkepõhimõtteid ja
käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest
põhimõtetest), ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta
kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri 1521. aastal Wormsi
riigipäeval, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, riigivande alla (mis
tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi
kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste