ARHITEKTUURIPÄRLID
tunnuseks on hoone üleüldine kõrgusse pürgimine. See ei tähenda ainult tornide kõrgust,
nende kiivrite taevasse tõusmist (Oleviste kirik Tallinnas), vaid kõikide ehitusosade
suundumist ülespoole. (Tihti puuduvad aga gooti kirikutel, näiteks Pariisi Jumalaema kirikul
üldse kõrged tornikiivrid. Selle põhjuseks oli rahanappus.)
Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga
midagi ühist. Nime andsid sellele stiilile Firenze renessansimeistrid, et halvustada eelneva
ajajärgu kunsti (mõte: nii ajast ja arust nagu gootidel). Gooti ehitisi lammutati halastamatult.
Euroopas pöördus üldsuse tähelepanu gooti kunsti juurde tagasi alles pärast V. Hugo romaani
"Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831. a.
Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika4 romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Oluliseks uuenduseks oli
roidvõlvide kasutuselevõtt