See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis.
See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma- aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peeti, hakkati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16 sajandit renessansiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei piirdunud renessansikuntsnikud ainult vana jäljendamisega, vaid lõid ka palju täiesti uut. Itaalia renessanss jaguneb ajaliselt kaheks: 15.sajand kannab nime vararenessanss ja 16.sajand kõrgrenessanss. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firense, 16.sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Murrangulised muutused toimusid nii arhitektuuris, skulptuuris kui ka maaalikunstis.
annaabi.ee 
