Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
Mina käisin 12. jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E
Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav vaid jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga.Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5
kõige rohkem punkte. Erinevaid artikleid, mille alusel takistussõiduvõistlusi läbi võib viia, on umbes paarkümmend, kuid põhimõte on kõigil üks – testida hobuse ja ratsaniku osavust, täpsust ja võimekust. [www] http://hobumaailm.ee/?page=13 1.2.2. Koolisõit Koolisõit on üks ratsaspordi tähtsamaid alasid(vaata lisa 2). Koolisõit on ühtaegu nii kunst kui spordiala. Koolisõidu põhialused on kujunenud juba Antiik-Kreekas, aga nüüdisaegse koolisõidu juured pärinevad renessansiajastust. See sai tohutult populaarseks kogu Euroopa aadelkonna hulgas ning arenes tsirkuseratsutamisest tänapäeval tuntud koolisõiduni. Olümpiamängude kavas oli koolisõit esimest korda 1912. aastal Stockholmis. (Hermsen 1997: 147) 5 Prantsuse ratsutamiskunsti meister Francois Baucher nimetas koolisõitu kunagi „ratsutamiseks toatuhvlites“ ja seda võib tõepoolest ratsutamise peensuse tipuks pidada.
Kui mõlemad Prantsuse revolutsiooni aegsed kõnemehed olid koolis saanud retoorikatunde, siis järgmisel sajandil aga ühiskonna ootused haridusele muutuvad ning seniste humanitaarkooolide kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. (Udalõh 2010) 19. sajandi lõpul hakkas retoorika omandama halvustavat tähendust ning retoorikaõpinguid kaotasid oma senise tähenduse. See oli pika protsessi tulemus, mis sai alguse renessansiajastust, mil retoorikaõpetusest kujunes üsna ühekülgne Cicero stiili jäljendamine. Rünnak ei olnud mitte kõnekunsti vastu üldse, vaid tegemist taaskordse aasia ja atika stiili konfliktiga. Kui renessanss- ja klassitsismiajastu antiigiihalus toetasid kreeka ja rooma eeskujudele toetuvaid retoorikaõpinguid, siis romantismiajastu vastandas end klassikaliste normide matkimisele ning see oli üks põhjus, miks retoorikaõpingud kaotavad oma tähenduse. (Aava 2003: 34-35)
Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt
ümarkaar. «Kõik pole ühte nägu, kuid siiski vaga sarnased» jne. (Autori märkus.) 108 ta esimesed sambad juurduvad samasse romaani kihti, millel baseeruvad ka Saint-Denis' kiriku portaal ja Saint-Germain-des-Prés' kiriku lööv. Niisugune on ka Bocherville'i kloostri veetlev poolgooti saal, kus romaani kiht ulatub keskosani. Niisugune on Roueni katedraal, mis kuuluks tervenisti gooti stiili, kui ta keskmise torni tipp poleks renessansiajastust.1 Muide, kõik need varjundid ja erinevused puudutavad ainult ehituste välist külge. Kunst muudab siin ainult oma välist koort. Ristiusu kiriku struktuur ise aga jääb muutumatuks. Meie ees on ikka üks ja seesama sisemine karkass, seesama osade loogiline asetus, ükskõik milliste skulptuuride ja nikerdistega kiriku välimus poleks kaunistatud, selle all võib, kas või eos, esialgsesîuijus, leida ikka rooma basiilikat. Maapinnal asetub ta alati ühel ja samal kujul
annaabi.ee 
