Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias. Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha. Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja kohtumiseks. Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine.
olulisemate ilmalike tõekspidamiste kajastuseks. Tähtsaimal kohal - maali keskpunktis- seisavad kaks antiikaja suurimat filosoofi: Platon ja Aristoteles, kellede tähtsuse toob veelgi paremini esile pildi ülaserva raamistav võlvkaar ning keskele koonduv perspektiiv. Ülejäänud pildil asetsevad inimfiguurid, kelle seas on äratuntavad väga mitmed antiikaja õpetlased, on jaotunud väikesteks gruppideks, mis on omakorda paigutunud pildiruumi suhtes ringikujuliselt. Kompositsioon on renessansiajale kohaselt hästi sümmeetriline: sirged, mööda ehitise detaile jooksvad, horisontaalsed jõujooned; kahel pool all servas teineteist tasakaalustavad inimgrupid ning ülalpool kõrguvad kahel pool Kreeka jumalate Apollo ja Minerva kujud. Ajastule omaselt on ka kaugemal asuvad objektid kujutatud selgepiiriliselt, teisisõnu pilt on üheplaaniline, ent ruumilisuse tekitab antud juhul valguse ja varjuga modelleerimine ning perspektiiv. Kohta, kus tegevus
Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinae leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine Esialgu Luther üle: raudne tahe ja haruldane andega jutlustaja
Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna > Püha peetruse kiriku ümberehitamise finanseerimiseks lasi paavst välja uued indulgentsid, lubati piinade leevendamist puhgastustules. Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine Esialgu Luther üle: raudne tahe ja haruldane andega jutlustaja
annaabi.ee 
