Vastupidiselt tema leiutistele olid tema matemaatilised kirjutised antiikajal vähe tuntud. Aleksandria matemaatikud lugesid ja tsiteerisid tema kirjutisi, kuid esimene põhjalik kokkuvõte tehti alles 530 pKr Mileetuse Isidore poolt, kuigi kuuendal sajandil Archimedese töid kommenteerinud Eutocius oli see, kes tõi nad laiema publiku ette. Väike hulk koopiaid geeniuse kirjutistest, mis elasid üle ka keskaja, oli mõjukas ideedeallikas renessansiaegsetele teadlastele. 3 Elulugu Archimedes sündis 287 eKr mereäärses Sürakuusa linnas Sitsiilias. See aastaarv põhineb Bütsants-Kreeka ajaloolaselt John Tzetzeselt, kes väitis, et Archimedes elas 75 aasta vanuseks. Archimedese sõber Heracleides kirjutas temast biograafia, kuid see on jäänud kadunuks, jättes ta elukäigu häguseks
teha." Lõpuks otsustas kirikukogu, et figuuride alastuse katmiseks tuleb pildile maalida drapeeringud. Michelangelo julges avaldada isiklikku arvamust ega peljanud paavsti mõjuvõimu.1520. aastatel masendas Michelangelot paavst Clemens VII ja Medicite reetlik sise- ja välispoliitika Itaalias. Clemens VII sõlmis mitme välisvaenlasega salajasi kokkuleppeid. Karl V väed rüüstasid 1527. aastal kuue päevaga Rooma. Rooma hävitamine tähendas renessansiaegsetele itaallastele ühtlasi katset hävitada humanism. Puhkes vabariiklaste ülestõus Medicite vastu. Michelangelo asus koos firenzelastega oma kodulinna kaitsma ning paavsti sõjaväe vastu võitlema. Suur kunstnik täitis kindlustustööde peakomissari kohustusi. Firenze kaitsmine kestis 11 kuud. Linna kapituleerimise järel alanud metsikust arveõiendamisest pääses Michelangelo vaid tänu paavsti armule ning seda tingimusel, et kunstnik jätkab tööd Medicite hauamonumendi juures
pronksist purskkaev (nimi Lõvide hoov tuletab meelde lõviskulptuure iidsest Pärsiast), lõvi sümboliseerib toretsevat võimu ja võitu. Patio de Daraxa: kuninglik tuba, rekonstrueeritud 16. saj. Generalife palee Granadas ehitati enne 1319. a mauri kuningate suveresidentsiks. See asub järskudel ja veega hästi varustatud mäenõlvadel, puutudes kokku Alhambraga, ning on asetatud ainuüksi maastiku nautimise pärast sarnaselt itaalia renessansiaegsetele hoonetele. Plaan ja läbilõige, mida praegu teatakse, põhinevad 1812. a mõõtmistel, sinna on algsega võrreldes tehtud lisandusi. Alhambra poolt lähenedes: tsitadell sillaga üle eraldava kuristiku. Alhambrast kõrgem, jahedam, mööda mäenõlvu allapoole avaneb terrasside seeria. Kujunduses domineerib üldjoontes traditsiooniline sisehoov-aed, mis on paigutatud maapinnakontuure jälgides, väljaspool paleeaeda asuv maailm on avatud põhja- ja lääneküljelt. INDIA AIAD (IDA-AASIA)