-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks. Veebruaris uued üldstreigid Valgas, Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu
Mõisatalude päriseksostmine Taanis. Rootsis ja Soomes kroonutalude tagasiostmine (omandiõigus oli 17.sajandi teoorias kaotatud kui maamaks jäi tasumata kolmel aastal järjest, ei mõjutanud igapäevaelu). Talurahva tuumikperekond: kolm põlvkonda koos ja vallalised sugulased. (suurpere institutsioon tuntud vaid Ida-Soomes) Uued sotsiaalsed rühmad 1) Mõisade ja talude moonakad - (talu)teenijate asemele palk maksti natuuras 2) Renditalupojad (talu ja mõisamaal) - teotöö ja raharent. 19.sajandil anti renditalu noorematele lastele 3) Maata maaelanikud, kes elatusid juhutöödest (oma hütt või elas teise nurkades). Rootsis 50% maaelanikest (1850) ja Põhjamaadest Norras kõige vähem. Uutel rühmadel polnud esialgu hääleõigust. 23 Taani Taani majandusareng 1814-1914: agroindustrialism
Katoliikliku ja protestantliku võrdlus. 6.Rooma numbrid MCDXCII-1492 MDLV-1555-augsburgi usurahu 7.3 tähtsaimat usutunnistust-luterlus, kalvinism ja anglikaani 8. mõisted Rekonkista Konkordaat 7 vaba kunsti-ülikooli kohustuslikud õppeained, mis tähendasid baasharidust. 8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime. Traditsioonid püsivad. Ühiskond on seisuslik. Talupoegadel puuduvad õigused. On kas pärisorjad või renditalupojad. 17.sajand on tuntud kui absolutismi aeg. Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia
Tsivilisatsiooni rajasid sumerid (3000-2334). Leiutised ja uuendused: · Panid aluse linnriikidele · Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid. Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks. Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03 Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja. Kuningas pidi ülikkonnaga arvestama. Asevalitsejad ja ametnikkond ning preestrid mõjutasid kuningat. Kodanikkond. Linnades valitseti pigem ise, kuigi kuniga teese järgides Rentnikud
Norfolk, Suffock, Essex on eraldi raamatus. Kõik osad ei jõudnud õigeaegselt Winchesteri. Exon Doomesday - need ka Great Doomesday Book’s olemas. Ühiskonna struktuur Domesday booki järgi (orjade ja mittevaba talupoegade osatähtsus). Orje oli u 9 % elanikkonnast 1) põlluorjad, keda mõisates kasutati lihttöödeks, anti süüa ja katust; anti ka väike tükk maad - väiketalupojad. 2) pärisorjad. On vabad talupojad, renditalupojad ja pärisorjuses talupojad. Teotöökohutus, teorent on talupoegadele iseloomulik, see eristas vabadest renditalupoegadest. U 14 % talupoegadest on vabatalupojad. U 60 % pärisorjuse tingimustega talupojad. Pärisorjus Inglismaal (areng ja olemus), 1381. a talurahva ülestõus (Richard II, Wat Tyler, John Ball). Pärisorjuse kadumine Inglismaal. 13-14.sajand oli pärisorjus veel väga suurel määral Inglismaal. Ka Musta Surma perioodi järel
saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad. Agraarkorraldus mandriEuroopas: põhimiku ja mõisahärrad--Tüüpiline põhimikuhärrus oli Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Mõisahärrus oli ElbeSaale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnimaiseks. Tegemist oli teorendile rajatud mõisa suurmajapidamisega.
kulges Elbe-Saale joonel. Sellest lääne pool valitses põhimikuhärrus (Grundherrschaft), ida pool mõisahärrus (Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Tüüpiline põhimikuhärrus valitses Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus siin kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle edasi talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad maaomanikule enamasti raharenti. Juba 15. saj. lõpuks oli pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Elbe-Saale joonest ida pool (Ostelbien) tõi turunõudluse kasv Läänes kaasa teravilja ekspordiks tootvate mõisamajandite loomise. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks
annaabi.ee 
