Eesti Kultuurilugu
Viinapõletamine andis mõisnikele tulusamat kasumit (Eestis kokku umbes 2000
viinakööki).
Mõisamoonakad 19 sajandil hakati vähehaaval teorendilt üle minema raharendile.
Mõisates tähendas see, et mõisnikud pidid nüüd hankima nii veoloomad kui ka
töövahendid ja palkama mõisatöölised, tavaliselt aastaks, kes said naturaalpalka, mille
tõttu neid nimetati moonakateks. Rendivormi muutumine tähendas muutusi ka külaelus.
Talupojal tuli kõikide vahenditega hankida rendimaksmiseks vajalik raha ja see sundis
kokkuhoiule kõiges, mille tulemusena peremeeste ja palgaliste vahekorrad muutusid
teravamaks ja sotsiaalsed vahed külas endisest suuremaks.
Alevik Uue nähtusena 19 sajandil hakkas maaühiskonnas kihelkonnakeskustesse
tekkima alevikke (suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale). Enne olid peale kiriku ja
pastoraadi seal olnud vaid kõrts ja köstrimaja, Lõuna-Eestis ka kihelkonnakool. Nüüd
annaabi.ee 
