I.Jääk perioodi alg 0,0 0,0 0,0 0,0 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhika 13 2. Laen 170 3. Laekum.müügist 2400,0 2478,0 2596,0 2950,0 2950,0 KOKKU sissetulek 2583,0 2478,0 2596,0 2950 2950 Rahal.vah.kasutam. Rendi ettemaks 2kuud 30,0 Remondikulu 0 Sisustus 138 Kaubad 30 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Kaubad 360 360,00 360,00 360,00 360,00 Küte 32 32,00 32,00 32,00 32,00 Elekter 36 36,00 36,00 36,00 36,00
Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhika 13 2. Laen 170 3. Laekum.müügist 2400,0 2478,0 2596,0 2950,0 2950,0 KOKKU sissetulek 2583,0 2478,0 2596,0 2950 2950 Rahal.vah.kasutam. Rendi ettemaks 2kuud 30,0 Remondikulu 15 Sisustus 138 Kaubad 30 Töötasu 222 230 235,00 240,00 240,00 Kaubad 360 360,00 360,00 360,00 360,00 Küte 32 32,00 32,00 32,00 32,00 Elekter 36 36,00 36,00 36,00 36,00
Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ning need remonditi kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa
Eristada tuleb materjalide ja kaupade soetusmaksumust, mis moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud varu viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (veokulud, tollimaks). Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele nn tootmisomahinnas, mis sisaldab nii otseseid tootmiskulusid (materjali maksumus, tööliste palgad) kui ka tootmise üld- kulusid (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad), milleta nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud.
Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9).
* Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse:
olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad osutuda
1.korteri pealt. Korteriostu hind 35 500 38 500 41 500 Remondihind 12 500 12 500 12 500 Müügihind 64 000 70 000 80 000 Müügitulu 16 000 19 000 26 000 Remondikulud I aasta II aasta III aasta remondikulu 12 500 12 500 12 500 Kulu kokku 12 500 12 500 12 500 Kulude eelarve I aasta II aasta III aasta Remont 12 500 12 500 12 500 Maakleritasu 650 700 750 Reklaam 950 1000 1100
muid teenuseid, mis eakate elukorraldusest lähtuvalt võivad välja kujuneda vajalikuks. 14. FINANTSPLANEERIMINE Käivitamine Ettevõtlusega alustamiseks tehtavad kulutused on ühekordsed ja ei võta arvesse osaühingu loomiseks tehtud kulusid. Kulu nimetus Hind, Karaski küla krunt+hooned 199 000 Remondikulu 5000 Sisustus: 7000 Sõiduk (Renault Trafic 1,9D) 2006. a. 5300 Kokku: 216300 Tabel . Stardikulud Remondikulude alla kuuluvad nii hoone olukorra hindamine, tööjõukulud kui ka ehitusmaterjalide hinnad
säästmist ja kus säästetud summad makstakse välja pensionitena. · Elukindlustuses makstakse kas surma või vigastuse korral lepingu alusel välja teatav summa. · Elukindlustusleping on pikkaajaline 12. Kahjukindlustuse põhilised jooned · Kindlustatakse isiku vara · Peamised kindlustuskatted varakindlustuses on tuli, vesi, vandalism. · Lühiajaline leping (kuni 12 kuud) · Hüvitis võib olla rahaline, remondikulu hüvitamine, uue samaväärse eseme ostmine 13. Omavastutus ja peamised välistused Omavastutus on summa, mille ulatuses peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi korral ise kulutusi kandma ehk see on osa kahjust, mis jääb kindlustusvõtja katta. Mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus puudub elukindlustustoodetel. 14. Kindlustuslepingust taganemine Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole
K Halduskulud Näiteülesanne 15: Liigitada järgmised kulud erinevaid kleite tootvas ettevõttes märkides vastavasse lahtrisse X. Kululiik Tootmise otsekulu Tootmise kaudne kulu Halduskulu Õmbleja palk, mis sõltub kleitide valmistamisest Raamatupidaja palk Tootmisosakonna juhataja palk Kleidile kulutatud kangas Tootmisruumide seinte värvimisel kulutatud värv Direktori arvuti amortisatsioon Äärestusmasina remondikulu Kleidi õmblemisel kulutatud elekter (masinal voolumõõtja) Tootmisruumi valgustuskulud 46 Toote tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise kaudsetest kuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne) ehk toodete tootmisomahind koosneb kahest esimesest kulust ja seetõttu
Kokku: 1 822 Allikad: http://www.valgusesaar.com Rapla Tarbijate Ühistu 3. 4. Kommunaalkulud Kommunaalkulud, on kulud mis tuleb ettevõttel iga kuu maksta. Hinnad on võetud Kehtna korteriühistu andmetelt. Tabel 4. Kommunaalkulud (kuu) Jrk. Nimetus Ühik Kogus Hind (EEK) Maksumus (EEK) 1. Halduskulu KR/m² M² 3. 50 242 2. Remondikulu KR/m² M² 4. 00 276 3. Prügivedu Ettevõtte 50. 00 50 kohta 4. Keskküte* MWH M² 15 1 035 5. Vesi KR/m³ 10m³ 31. 00 310 6. Elekter KR/kWh 550kW 1.12 616 Kokku: 2 529 * Keskküte on sees vaid talveperioodil
otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara
olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Muud kulutused on laenukasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) mis võivad
Toodanguühiku kohta kulusid kokku ei hoitud. 41. Paindlik eelarve ja selle täitmise kontrollimine. Paindlike eelarvete koostamisel võetakse arvesse · kulude mõjutatavust · erinevusi tegevusmahte · kuluelementi (erinevaid kululiike) iseloomustab konkreetne eelarvevalem. Eelarvevalem- osaliselt muutuvate (või püsivate) kulude puhul eraldatakse kuludest see osa, mis on seotud tegevusmahuga: valem = püsikulud + muutuvkulu ühiku kohta nt remondikulu = Püsikulu 10 000.-+ muutuvkulud 1 kr ühikule Paindlik eelarve põhineb: standardkuludel- tooteühikutele kehtestatakse standardid sisendite hindade ja hulga kohta, mis on selle ühiku valmistamiseks tarvis. Muutuvkulude maht sõltub tegevustasemetest, suurenevad muutuvad kulud proportsionaalselt
Lahendus Rehvide maksumus kokku 6 x 480 = 2880 € Rehvikulu kilomeetri kohta 2880 / 130 000 = 0,0222 €/km • Hooldus- ja remondikulu Hooldus- ja remondikulu on suuruselt kolmas veoki muutuvkulu. Hooldus- ja remondikulu arvu- tamiseks liidetakse kõik pikema perioodi (aasta) remondi- ja hooldustöödele ning varuosadele tehtud kulud ja jagatakse need samal perioodil läbitud kilomeetrite arvuga.
annaabi.ee 
