kasvav perikondraalne luumansett, kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub, tekib luustumistsenter. Mesenhümaalsed osteoklastid ja osteoblastid tungivad periostaalse pungana läbi luumanseti, järgneb primaarse luuüdiõõne teke. Algne põimikluukude hakkab diferentseeruma lamellaarseks luukoeks Haversi süsteemide tekkega. Jätkub vanade Haversi süsteemide asendamise uutega e. remodelleerimine. b) Endokondraalne ossifikatsioon luu tekkimise piirkonda nimetatakse luustumistsooniks/-jooneks. Luustumistsoonist eemal asuvas piirkonnas (kasvutsoonis) jagunevad kõhrerakud intensiivselt ja paiknevad tihedalt. Kasvutsoonile järgnevas piirkonnas (sammaste tsoonis) paiknevad kõhrerakud sammastena, see läheb üle hüpertrofeerunud kondrotsüütide tsooniks. Luustumistsoonis tungivad luuüdi osteogeensed prekursorid kõhreõõntesse ja
Dermatoloogiline keemiline koorimine (DDK) on naha mõjutamine keemiliselt aktiivsete ainetega, mis siluvad reljeefi. Tänu sellele on võimalik kõrvaldada paljusid nahadefekte, mis muudele hooldusvahenditele ei allu. Keemiline koorimine eemaldab kontrollitud sügavusega kahjustunud nahakihid ja stimuleerib uute, tervemate rakkude paljunemist, uute ja kvaliteetsema kollageeni teket ning vett siduvate ainete (glükoosaminoglükaanide) tootmist nahas. Kollageeni remodelleerimine on peamine põhjus, miks keemilised koorimised on võimelised tasandama kortse. Kõik keemilised koorimised kiirendavad naha rakkude loomulikku uuenemist ja surnud sarvkesta rakkude irdumist epidermiselt. Erinevad koorimise metoodikad omavad võimalikke sarnaseid kõrvalnähte: põletik, hüper– ja hüpopigmentatsioon, armide moodustamine. Agressiivsemad koorimised annavad suurema efekti, kuid samas on ka rohkem kõrvalnähte. Kuidas saavutada maksimaalselt positiivset
Elustiili muutuseks on vajalik ka morfoloogiline muutus: see lubab nt amfiibidel minna üle veeliselt eluviisilt maismaalisele -Vastse vormil on teine ülesanne kui valmikul (liblika rööviku ül on toitumine ja kasvamine, valmiku ül aga paljunemine) · Türoidhormoonid ja kuidas need reguleerivad metamorfoosi? Need on kilpnäärmehormoonid (türoksiin T4 ja tri-iodotüroniin T3); annavad 4 võimalust: organi kasv, surm, remodelleerimine või respetsifikatsioon. Metamorfoosil on oluline rakkude surm apoptoos, mida indutseerib T3 hormoon lõpuste ja saba rakkude lagunemine. Remodelleerimise käigus saadakse kullese pikast sooltorust lühem kudede ümberkorraldamisel ei tekitata uusi rakke juurde, vaid olemasolevaid paigutatakse ümber. Keele arenguks kasvatatakse uus lihas, mida kullese staadiumis pole. Kullese kolju on kõhreline ja neuraalharja päritolu. Täisk
Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks. Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest ,,luumudelikesed", hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema. Lapseeas: kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv. Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus. Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud
• Epigeneetika on teadus mis uurib rakulisi ja füsioloogilisi tunnuseid, mis päranduvad tütarrakkude kaudu, kuid ei ole seotud muutustega DNA enda nukleotiidses järjestuses. Funktsionaalsete geenide aktiveerimine ja inaktiveerimine. Epigeneetilised mehanismid on: DNA modifitseerimine (nt CpG metülatsioon), histoonide posttranslatsiooniline modifitseerimine, väikeste RNAdega seonduv vaigistamine kromatiini remodelleerimine – histoonide paigutamine piki DNAd ATP sõltuva nukleosoomi remodelleeriva kompleksi vahendusel. Kasutab ATP hüdrolüüsi energiat histoonide oktameeri ümberpaigutamiseks ja nukleosoomi-vaba kromatiini moodustamiseks. • Epigenoomika on raku geneetilise materjali epigeneetiliste modifikatsioonide täieliku komplekti, mida nimetatakse epigenoomiks, uuring. • • DNA metülatsioon: levik ja metülatsioonimuster eukarüootsetes
koosmõjust – epigeneetiline kood Histooni kood + DNA modifikatsioonid = epigeneetiline kood Histooni koodi hüpoteesi eelduseks on see, et leidub miski, mis suudab seda koodi lugeda ja siis vastavalt tegutseda. Sageli on ühel valgul (või valgukompleksil) korraga mitmeid erinevaid histoonidega interakteeruvaid domeene. Valgukompleksid võivad samaaegselt seonduda nii histoonidel kui DNA-l olevate modifikatsioonidega. 87. Mis on kromatiini remodelleerimine? Kromatiini remodeleerimise all mõistetakse nukleosoomide liigutamist DNA-l. Nukleosoomide liigutamine on vajalik kõikide DNA-ga seotud protsesside toimumiseks, sest aeg-ajalt on vaja tagada ligipääs nendele DNA lõikudele, mis muidu on nukleosoomidega kaetud või siis sulgeda juurdepääs nendele lõikudele, mis muidu jääksid nukleosoomist välja. Kromatiini remodeleerivad faktorid on olulised geenide aktivatsioonil ja
- imetajatel 40 000 geeni, prokarüootidel 10x vähem - eukarüootide pärilik info on pakitud kromatiini, mis muudab DNA kättesaamatuks trans faktoritele ja transkriptsioonifaktoritele. Selles ongi erinevus eukarüootide ja prokarüootide geenide aktiivsuse regulatsioonis transkriptsiooni tasemel. - prokarüootidel on negatiivne transkriptsiooni regulatsioon, eukarüootidel positiivne transkriptsiooni regulatsioon - DNA avamine kromatiinis (kromatiini remodelleerimine) on eukarüootidele omane geeni aktiivsuse regulatsiooni põhisündmus. Selle protsessi käigus modifitseeritakse histoonid. Histoonide spetsiifilised modifikatsioonid muudavad DNA ja histoonide vahelised kontaktid dünaamiliseks, nii et nukleosoom saab mööda DNA ahelat „libiseda“ ja oma asukohta muuta. Nii muudab histoonide modifitseerimine mõne spetsiifilise DNA lõigu DNA-ga seonduvatele valkudele kättesaadavaks. Palju DNA cis elemente ja trans
mitte ei remodelleerita vaid tekiad uued neuronid/ühendused Kõrvad täiustuvad (tekib keskkõrv) Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub Närvisüsteem läbib suured muutused (osa neuroneid kaob, osad tekivad juurde, osad vahetavad märklauda) o Kullese neuraalharja päritolu kõhreline kolju asendub peaaegu täielikult luukoega (remodelleerimine, proliferatsioon, apoptoos) o Kuna veeline eluviis lülitub ümber peamiselt maismaalisele eluviisile, siis kaotatakse kullestele omane sabauim/sabaosa (apoptoos ja makrofaagid) ja kasvatatakse jäsemed. o Lõpused degenereeruvad ja arenevad kopsud o Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin täiskasvanu hemoglobiini vastu (seob hapniku aeglasemalt, kuid vabastab kiiremini)
annaabi.ee 
