on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud:
tekkinud ka kuulmekile püsiperforatsioon. Krooniline keskkõrvapõletiku puhul kujunevad välja kuulmekile püsiperforatsioon ja püsivad muutused keskkõrvaruumis ja nibujätkes ning tagajärjeks on kuulmise langus. Kroonilise otiidi avaldumisvormid: -kr. mädane otiit -kr. adhesiivne otiit -kolesteatoom Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kaebused: Esinevad ägenemised, mis vahelduvad remissioonidega. Üheks sümptomiks võib olla pidev või hootine mädaeritus kõrvast, adhesiivse otiidi lima on tavaliselt halvalõhnaline. Esineb ka kuulmise langus haiges kõrvas; lisaks pearinglus, tinnitus, võimalik on kõrvavalu (mis võib teine kord puududa) ja näonärvi halvatus/nõrkus. Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa. Kolesteatoomi klassifikatsioon.
pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress, rasedus, sünnitus. Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees, põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid, skandeeriv kõne), eufooria, depressioon, hiljem dementsus, väsimus. Kulg ägenemiste ja remissioonidega. Ravi – etioloogilist ravi pole, ägenemiste ravi, haiguse kulgu mõjustav ravi, sümptomaatiline ravi. Parkinsoni tõbi, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Basaalganglionid. Levimus eestis 178/100 tuh. Neuronite degeneratsioon. Etioloogia – geneetika (pole kindel), endogeensed toksiinid, eksogeensed toksiinid. Keskmine vanus – 71 a. Motoorsed sümptomid – hüpo ja
annaabi.ee 
