osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus Saksmaa maksmast võitjariikidele reparatsioone, 1933.aastal sai Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine. 1935-ndaks aastaks tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestati üldine sõjaväekohustus ning asuti uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. 1936.aasta märtsis viis Hitler oma väed lausa demilitariseeritud Reini tsooni, kuigi tal polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui Lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler tagasi tõmbunud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord.
12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu
Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ei oleks saanud ära hoida, kuna Hitler rikkus pidevalt Versailles’ lepingut ning
Film sai omale sünkroonse heli. Teine uus zanr oli dokumentaalfilm. Ehitati hulk ilmetuid suuri karpmaju. Oluline leiutis oli nailon. Jõuti värvifilmini. Esmakordselt ületati lennukiga Atlandi ookean. Peagi jõudis elekter igasse kodusse. Sammhaaval uue sõjani: 1935. a tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, asus uuesti looma lennuväge, sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjaväe tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1935. a astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid protestiga, kuigi Hitleril polnud tol hetkel jõudu lääneriikidega sõdida. Hitler sai protestidest hoopis hoogu juurde.
Sissejuhatus Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles´ süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist. Samal aastal otsustasSaarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile! Hitleri-Saksamaaga jätkati
MAAILM KAHE MS VAHEL. Uute konfliktikollete kujunemine. Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles´ süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga koguni kokkuleppe, millega seati Saksa sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. Samal aastal otsustas Saarimaa elanikkond referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga, 1936. aasta 7. märtsil viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. See tekitas protesti, kuid ei saa ju sõda alustada ainult sellepärast, et sakslased viisid oma väed omaenda territooriumile
oli selles küsimuse erapooletu) ja 1926. aastal sõlmiti vastav leping. Laidoner ei lasknud oma nime kasutada 40'000 vapsil ja ei toetanud neid. 12.03.1934 teostasid Päts ja Laidoner riigipöörde, kehtestati sõjaseisukord, Laidoner sai kolmandat korda Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. 34 Veebruaris 1939 ülendati ta kindraliks. Küsitav on tema tegevus 1939-1940. aastal. Teda on süüdistatud, et andis Eesti ära vastupanuta (ka relvastumisse ja valmisolekusse kergekäeliselt suhtumises). 19.07.1940 küüditati Laidoner koos abikaasaga Pensasse, nädal pärast Suure Isamaa Sõja puhlemist mõlemad arreteeriti. 13.03.1953 - nädal pärast Stalinit, suri Laidoner Vladimiri vanglas ja maeti tõenäoliselt järgmisel päeval lähedal asuvale linna kalmistule. 23.05.1937 - avati Laidoneri sünnikohas mälestusammas. 05.09.1940 see lõhati kuid on praeguseks taastatud. EESTI VABARIIK (1918-1920) 24
annaabi.ee 
