Keskaegse rüütli koondportree
näitab järgnev tekst. Keegi daam, kelle abikaasa ei pea palju võitlusest, kuid muidu on täis
üllast suuremeelsust, saadab kolmele rüütlile, kes teda armastuses teenivad, oma särgi, et nad
turniiril, mille korraldab ta mees, kannaksid seda relvakuuena ilma soomurüü või muu katteta
kui vaid kiiver ja jalakaitsed. Esimene ja teine rüütel kohkuvad selle ees tagasi. Kolmas, kes
on vaene, võtab särgi öösel käte vahele ja suudleb seda kirjlikult. Turniirile ilmub ta särgi kui
relvakuuega, ilma turviseta selle all; särk rebitakse puruks ja rüütli veri teeb sellele plekid, ta
ise saab raskesti haavata. Tema ebatavaline vaprus torkab silma ja auhind antakse temale;
daam kingib talle oma südame. Nüüd nõuab armastatu vastuteenet. Ta saadab verise särgi
daamile tagasi, et too kannaks seda turniiri lõpetaval pidusöögil oma riiete peal sellisena, nagu
see on. Daam ilmubki verises särgis; enamik noomib teda selle eest.27
Kas rüütlikultuuris eksisteeris armastust?
annaabi.ee 
