de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto. Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. 4.15 Rahvusvaheline humanitaarõigus Neljast kesksest põhimõttest: Sõjaline vajadus lubab jõudu kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (vastase allutamiseks), ja lubatud viisil. Meelevaldne hävingu põhjustamine ei ole relvakonfliktis lubatud. Humaansus keelab põhjustada kannatusi, vigastusi või purustusi, mis ei ole vajalikud õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Kuigi vastase võitleja surmamine on lubatud, ei ole vaja seda teha tahtlikult piinaval viisil. Vahetegemine nõuab, et relvakonflikti osapooled teeksid alati vahet tsiviilisikutel ja võitlejatel. Tsiviilobjekte ja sõjalisi sihtmärke on oluline eristada, sest ainult niimoodi
¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks -¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika:
relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse. Samuti on Genfi konventsioonis oluline osa inimlikul sõjapidamisel (ei tohi piinata, rünnata tohib ainult sõjalisi objekte jne..). Selle sajandi kaks suurimat konflikti (Iraagi ja Afganistani sõda) on eelmainitud õigused tublisti proovile pannud. Raskusi tekitab ka vaenupoolte erinev suhtumine neisse õigustesse – liitlasväed eesotsas ameeriklastega on
Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd Sõjakuritegu- rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod 2.Nimetage 3 rahvusvahelise poliitikas osalevat suurt gruppi. Sõltumatud riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid 3.Diplomaatiliste esinduste peamised ülesanded. 1) oma riigi esindamine ja kontaktide loomine.
80%, samas kui 1900ndate alguses oli vastav näitaja vaid 15–20%. Näiteks 2009. aastal Gaza konfliktis hukkunud enam kui tuhandest palestiinlasest olid enamik tsiviilisikud. Tsiviilelanike mitte evakueerimise tõttu kaasneb relvakonfliktidega palju sotsiaalseid probleeme, probleemide tagajärjed ei avalda ainult lühi-ajalist mõju, vaid mõjutavad inimesi ka pikas perspektiivis. Sõja käigus saavad surma paljud tsiviilelanikud, kes ei ole süüdi relvakonfliktis. Tavakodanikud saavad surma enamasti läbi väikerelvade ning tänu isevalmistatud miinide. Kaasmaalaste hukkumine tekitab hirmu ja ebakindlust teistes kodanikes ning see külvab suurt paanikat ja hirmu rahva sekka. Pereliikmete ja sõprade hukkumine tekitab inimestes veel suuremat viha ja vägivallatunnet relvakonflikti vastu ning paneb inimesi mässama, mis ei muuda probleemi lahendamist lihtsamaks. Relvastatud lahkarvamused viivad tihti lugu ka perede lagunemiseni. Mehed ja perekonna
Kui laiendada arusaama ka õiglasele revolutsioonile, siis pole selge, kellel on õigus vägivalda algatada. Kompetentse võimuorgani põhimõte pärineb hierarhilisemast ja autoritaarsemast ajastust. Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna, kui kõik muud võimalused on järele proovitud. 6. Humanitaarõigus on rahvusvaheliste õigusnormide ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustöid. 7. Euroopa Liidu institutsoonid + tööülesanded Euroopa Liidu Nõukogu EL-i seadusandja nahu ka Euroopa Parlament. Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid.
- olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse rikkumine - Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ ❏ Külma sõja ajal oli Julgeolekunõukogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegevust alles pärast Iraagi-Kuveidi konflikti 13. Rahvusvaheline humanitaarõigus MÕISTE: ❏ Humanitaarõigus - normide ja printsiipide kogum, mis on spetsiaalselt loodud kehtima relvakonfliktis. Selle eesmärkideks on: - säästa isikuid, kes ei osale (enam) võitluses, ja objekte, mis ei panusta vaenutegevusse (nttvisiilisikud) - piirata sõjapidamise viiside ja vahendite valikut (nt kuidas ja mille abil me sõdime - igasugune taktika pole lubatud ja osad relvad on ka keelatud) - siduda kahju põhjustamine sõjapidamise vajadusega ❏ Kõigil tasanditel, riigipeast reameheni
ja sõjaliste sihtmärkide vastu -‐ proportsionaalsus § põhjustavad kahjud ei tohi olla ebamäärased võrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sõjalise eelisega § tuleb valida sobivad sõjapidamise viisid ja vahendid Isikute staatus relvakonfliktis -‐ staatus määrab kindlaks isiku õigused ja kohustused ning kaitse vastase kätte langemisel -‐ isikud jagunevad põhikategooriasse: § kombatandid: • võivad osaleda vaenutegevuses • neid tohib rünnata § tsiviilisikud:
inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu. Inimõigus – õigusi, mida omavad kõik isikud, sõltumata vanusest, rassist või usust. Humanitaarõigus – rahvusvahelistes õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustööd. Inimkaubandus – organiseeritud kuritegevus; inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muulviisil jõu kasutamine või sellegaähvasdamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusolekus saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.
ee/artikkel/kollisiooninorm. 19 Näide KarS'ist: § 246. Rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui on aset leidnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu poolt ÜRO põhikirja VII peatüki alusel sanktsioneeritud relvajõudude kasutamist hõlmav operatsioon ning selles osalevad isikud on olnud võitlejad relvakonfliktis. Antud õigusnorm määratleb ära, millise õigussuhte poole tuleb õiust kohaldada antud õigusnormi faktilises koosseisus kirjeldatud asjaolu saabumisel. 20 9. Täielikud õigusnormid KarS'is Täieliku õigusnormide puhul räägitakse valdavalt regulatiivsetest ja õiguskaitsvatest õigusnormidest, seda sellepärast, et vaatamata nende erinevale sotsiaasele sisula koosnevad
3. Teatud õigused on prioriteetsemad kui teised õigused. See väljendub selles, et teatud õigustest ei tohi taganeda, isegi kui tegu sõjaolukorraga. Osad õigused on absoluutsed ja peavad säilima igal juhul. Nt Euroopa Inimõiguste Konventsioon ütleb, et järgmistest õigustest ei tohi taganeda mitte mingil juhul: õigus elule, piinamise ja orjuse keeld, kriminaalõiguse tagasiulatuv kohaldamine. Kuid kui relvakonfliktis toimub õiguspärane tapmine, siis see pole vastuolus õigusega elule. Lisaks on teistes konventsioonides loetletud teisigi õigusi, nt USA usuvabadus, õigus perekonnale, õigus nimele, õigus osaleda riigi valitsemises. Kodanike ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis on öeldud, et võlavanglat ei tohi mitte mingil rakendada. 4. Osad inimõigused on muutunud tavaõiguseks. Seega ei saa riik peituda selle taha, et mina pole
piinasid. o Konflikti osapooled eristavad pidevalt tsiviilelanikkonda ning võitlejaid, säästmaks tsiviilelanikkonda ja omandit. Ei tsiviilelanikkonda kui sellist ega tsiviilisikuid ei tohi rünnata. Rünnata tohib üksnes sõjaväelisi objekte. Humanitaarõigus, selle kaitse ulatus (relvajõudude liikmed; sõjavangid; tsiviilisikud). · Rahvuvaheline humanitaarõigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused. · Haagi õigus reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi. Põhineb Haagis 1899. ning 1907. aastal sõlmitud lepingutel. · Genfi õigus, mis kaitseb teatud isikuid (nt meditsiinipersonal ja sõjavangid) ning objekte (nt haiglad). Põhineb 12. augusti 1949. aasta konventsioonidel ja nende 1977. aasta lisaprotokollidel. Humaansuspõhimõte.
annaabi.ee 
