enam sammu pidada ¤ NSV Liidu majanduslikku krahhi aitas edasi lükata eelkõige naftahindade kiire tõus maailmaturul, sest NSV Liit oli maailma suurim nafta- ja gaasitootja ¤ rahvas süvenesid masendusmeeleolud, kuna eestlased pidid taluma poliitilise surve taastumist peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, mistõttu purunesid inimeste lootused inimesenäolise sotsialismi võimalikkusest, lisaks pidi osalema kõikides NSV Liidu sõdades ja relvakonfliktides ¤ inimestele sai üha selgemaks nõukogude korra eeliseid ja saavutusi ülistava propaganda ja tegeliku elu vahe, kui 1970. - 1980. a-il ei jätkunud ikka piisavalt vajalikke kaupu ja toiduaineid ¤ süvenesid minnalaskmismeeleolud ja sotsiaalne pessimism ¤ poliitilise surve tugevnedes tekkis teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus
partisani- ja paramilitaarsetes formeeringutes kannavad täiskasvanutega kõrvuti relvi ning löövad lahingutes kaasa ka lapsed. · Sõjandusekspertide hinnangul osales 2000.aasta seisuga 300 000 last 36 erinevas sõjalises konfliktis Aasias, Euroopas, Aafrikas ja Ameerikas. · Kambodza konfliktis haavata saanud sõduritest oli iga viies 10-14aastane. · See on uus Trend. Lapsed on meie tulevik sõjatandril. Lapssõduritele on osalemine relvakonfliktides elustiil, illusoorne väljapääs igapäevasest viletsusest. · Kõige rohkem lapssõdureid on praegusel hetkel Birmas. Kuidas sõduriks saada? · Tihtipeale sunnivad partisaniliidrid lapsi vägivalla ja ähvardustega oma relvajõududesse astuma. · Neid võetakse vallutatud küladest kaasa partisanide treeninglaagritesse, kus neist drillitakse külmaverelised tapjad. · Aafrika relvastatud rühmitused röövivad lapsi, nii poisse kui ka tüdrukuid
et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kaubitsemist mis tahes eesmärgil või vormis. Artikkel 36 Osalisriigid kaitsevad last kõigi muude lapse heaolu kahjustavate ekspluateerimisvormide eest. Artikkel 38 2. Osalisriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vältida alla 15aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest. 4. Vastavalt rahvusvahelises humanitaarõiguses sätestatud kohustustele kaitsta tsiviilelanikkonda relvakonfliktides rakendavad osalisriigid kõiki võimalikke abinõusid, et tagada kaitse ja hoolitsus neile lastele, kelle elu mõjutab sõjaline konflikt. Hinnang Laps sõdurite kasutamine Süürias on suur probleem. Kõigil nendel lastel on õigus elule ning heale tervisele, aga kui nad satuvad sõja käigus veresaunadesse, kus nad surevad ning kus neid piinatakse, siis võimalused nende heaks eluks on täiesti olematud. Kuna kõik nad
● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused
Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut. Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini seisukohad, mille põhjal võib suurriik sõjaliselt sekkuda väiksema riigi siseasjadesse või soovi korral okupeerida selle, kui seal miski talle ei meeldi. Ka tänapäeval püüab tugevam süüdistada nõrgemat, nägemata oma tegusid. Olgugi, et ametlikult on juba
vajadus suure tööjõu vastu. Mida aeg edasi, seda vähem töölisi on seetõttu tööstuses hõivatud. AUTOTÖÖSTUS Autoteede alla jäävad suured maa-alad, sh viljakad põllumaad; autode summutitest eraldub tohutustes kogustes heitgaase, mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda, põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti; autoõnnestustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas tootlikus oluliselt. Ühe auto hind langes mitu korda, muutes selle paljudele kättesaadavaks. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus.
Maailmasõdadevahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeludest kinni ning peagi oli ka rünnak. Teises maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses. Pärast sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. 4 3. Tuumarelv Esimene tuumarelva plahvatus toimus 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. Vähem kui kolme nädala pärast 6. augustil 1945 plahvatas tuumapomm Hiroshima kohal
OECD peasekretär on alates 1. juunist 2006 José Ángel Gurría. Globaliseerumine - üleilmastumine Keskkonnaprobleemid – kõrbestumine, kliimamuutus, maavarade ammendumine, osoonikihi hõrenemine, õhusaaste Sotsiaalprobleemid – Vaesus, nälg, inimkaubandus, terrorism, sõjad, migratsioon, uimastite levik Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktides ning vähendada ja vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009
1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt. Jaapan Hiina vastu) kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt. USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks:20.märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.(wiki 3) 3.2 Kaitsevahendid
Olles kättesaadav enamusele arenenud maade elanikest,on auto muutunud meid liikuvaks.Samas on massiline autokasutus ülimalt keskkonnavaenulik,Autoteede alla jäävad suured maa-alad,sh.viljakad põlumaad.Autode summutitest eraldub tohututes kogustes geitgaase,mis eelkõige mürgitavad tihedalt asustatud linnakeskkonda,põhjustades seal sudu teket või globaalsel tasandil kasvuhooneefekti.Autoõnnetustes hukkub ja sandistub maailmas kaugelt enam inimesi kui relvakonfliktides. Peamised erinevused Fordism(tootmine ihaksjuhuks) Toyotism(Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Toodeti ettevõttes. Osteti sisse Laoseisud Kogutakse varuosasi.Suured lao Püüti vähendada,kasutades pinnad
Kasutati taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi, nooli ja suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11
aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960-ndatel sünteesiti VX gaas, 1970-ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas 1 Kasutasin Interneti-aadressi URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 3 fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002,
Kasutati nii taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400 aastat eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sõjas väävli põletamisel tekkivat suitsu. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka pärast II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ning umbes 5000 sai mürgituse. Venemaa kasutas fentanüülgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangidraama lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli üle saja.( http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiarelv 15.02.15
seisukohast. 2. Osalisriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vältida alla 15aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest. 3. Osalisriigid hoiduvad oma relvajõududesse värbamast alla 15aastaseid isikuid. Värvates relvajõududesse isikuid, kes on vähemalt 15aastased, kuid kes ei ole veel saanud 18aastaseks, püüavad osalisriigid eelistada neist vanimaid. 4. Vastavalt rahvusvahelises humanitaarõiguses sätestatud kohustustele kaitsta tsiviilelanikkonda relvakonfliktides rakendavad osalisriigid kõiki võimalikke abinõusid, et tagada kaitse ja hoolitsus neile lastele, kelle elu mõjutab sõjaline konflikt. Artikkel 39 Osalisriigid rakendavad vajalikke abinõusid, et kaasa aidata mis tahes viisil hooletusse jäetud, ekspluateerimise, kuritarvitamise, piinamise või muu julmuse, ebainimliku kohtlemise või relvakonflikti ohvriks langenud lapse psühholoogilisele ja kehalisele paranemisele ning ühiskonda tagasipöördumisele
2. Osalisriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vältida alla 15aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest. 3. Osalisriigid hoiduvad oma relvajõududesse värbamast alla 15aastaseid isikuid. Värvates relvajõududesse isikuid, kes on vähemalt 15aastased, kuid kes ei ole veel saanud 18aastaseks, püüavad osalisriigid eelistada neist vanimaid. 4. Vastavalt rahvusvahelises humanitaarõiguses sätestatud kohustustele kaitsta tsiviilelanikkonda relvakonfliktides rakendavad osalisriigid kõiki võimalikke abinõusid, et tagada kaitse ja hoolitsus neile lastele, kelle elu mõjutab sõjaline konflikt. Artikkel 39 Osalisriigid rakendavad vajalikke abinõusid, et kaasa aidata mis tahes viisil hooletusse jäetud, ekspluateerimise, kuritarvitamise, piinamise või muu julmuse, ebainimliku kohtlemise või relvakonflikti ohvriks langenud lapse psühholoogilisele ja kehalisele paranemisele ning ühiskonda tagasipöördumisele
1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras. ÜRO põhikiri – külma sõja lõpp (1945-1989): 1945 loodi ÜRO. Rahu ja stabiilsus üldised eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja sotsiaalriigi idee levik. ÜRO põhikirja art 2 lg 4 keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks. 1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel. Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid,
piina. Desarmeerimine. · 1998. aastal asutatud ÜRO desarmeerimise- ja rahvusvahelise julgeoleku komitee (UNODA) töötab tuumaarsenali desarmeerimise ja tuumarelvastuse leviku piiramise nimel ning soovib tugevdada ka teiste massihävitus-, keemiliste ja bioloogiliste relvade desarmeerimise korda. · UNODA püüdlused keskenduvad ka tavarelvastikule, eriti aga just tänapäeva relvakonfliktides enim levinud maamiinidele ja käsirelvadele. Massihävitusrelvad, tavarelvastus, piirkondlik desarmeerimine. Rahvusvaheline vastutus. · Kohustused, mida riik omab kõikide teiste riikide ees. Such obligations derive, for example, in contemporary international law, from the outlawing of acts of aggression, and of genocide, as also from the principles and rules concerning the basic rights of the human person, including protection from slavery and racial discrimination.
Angolas, Mosambiigis, Etoopias mitmed sõjalised konfliktid. Ladina-Ameerika oluline tugipunkt, kus sekkutakse, nt Nicaragua, kus liitlasena on kohal ka Kuuba jne. Osalus nendes regionaalkonfliktides pikemas perspektiivis ei tootnud NL-le kasu, mida loodeti. Üldisemat toetust lõppkokkuvõttes ei tulnud. Samal ajal NL enda kulud välispol suuna täitmisel olid väga suured. Paljudel juhtudel tähendas ka majandusabi lisaks sõjalisele. Oli ka tulu pool- kõigis relvakonfliktides osalemine tõi kaasa ka relvade müümise. NL relvamüüjana teenis päris korraliku tulu, oli üks maailma suurimaid relvade eksportijaid. Andis võimaluse NL sõjaväelastele oma teadmisi reaalses elus ellu rakendada. Sellise kogemusega on ka meie Kaitseväe olulisi figuure- Laaneots (oli Aafrikas). Pikka aega oli NL osalus regionaalkonfliktides põlu all, sellest eriti ei kõneldud. Jeltsini ajal natuke materjale avaldati, anti juurdepääs osadele
annaabi.ee 
