10. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit. Etruskide ehituskunstist annavad kujutluse vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Ehitistes esinev järjekindlalt võlv. Etruskide tempel põhiplaanilt ruut, sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest kaugele asetatud sammastele. Plaanilt meenutab prostüüli, katus reljeefplaatidega kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodstavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist
Ehitistes esinev järjekindlalt võlv. II saj lõpul asutasid oma riigi. Kunstis suurel määral seotud Kreekaga. Etruskide kunst valitses kogu Kesk-Itaalias III saj-ni eKr, siis tõrjus selle välja hellenistlik kunst. Ehituskunstist saab teada eelkõige vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Etruskide tempel põhiplaanilt ruut, sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest kaugele asetatud sammastele. Plaanilt meenutab prostüüli, katus reljeefplaatidega kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodustavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu
annaabi.ee 
