kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud. Skulptuuris kujutati loomulikke defekte. Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus. Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel tasapinna, tuues reljeefi maalilisuse. Seinamaalid, tahvelmaalid ja põrandamosaiigid (oskuslikud- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varju mäng). Arenenud kullasepakunst- klaasi, pronksi ja keraamika alal. 1
Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur
Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama.
Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Reljeefikunstis kujutati väga tinglike ja nappide vahenditega elavalt inimesi ja loomi. Skulptuuri näited Shi Huangdi haua sõdurifiguurid, Buddha skulptuurid. Maalikunst Maalikunsti ja kalligraafiat peeti vaimseks loominguks. Maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellimaal paberil või siidil. See nõuab äärmist kindlust ja osavust, kuna tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik.
3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat
elusuuruses savist sõdurifiguure. Kujud on skemaatilised ja näitavad inimese hingeelu isikupära. Vibulaskja, keiser Qin Shi Huangdi hauast. Terrakota Buddha figuurid Budismi levimise ajal, alates 3. sajandist, loodi Buddha figuure. Üheks tuntuimaks on hiiglaslik, 7. sajandil loodud, 25m kõrgune, kuju Louyangi lähedal. Draakoni värava koopad Luoyangi lähedal 206eKr. 220 pKr. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappie ja tinglike vahenditega kujutada elavalt inimesi ja loomi. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Ehitus ja maalikunsti teoseid on sellest ajast säilinud vähe. 206eKr. 220 pKr. Pärinev maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid
koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe
loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduslähedast elu. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi Hani ajastu kultuuri, sealhulgas ka kunsti mõju on ulatunud tänapäevani. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappide ja tinglike vahenditega kujutatud elavalt inimesi ja loomi. Tihti on kujutistest võimalik välja lugeda keerukat ja peent psühholoogilist iseloomustust ning ka õpetlikke jutustusi. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamise ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke-
olid kreeklaste ja etruskide pühakojad. · Kunst Vana-Roomas: skulptuur ja maal Skulptuur Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeklased, roomlased ei usaldanud asuda uute teoste loomisele, vaid matkisid kreeklasi. Roomaaegsed koopiad ongi põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Ometigi arendasid roomlased hellenistlikke traditsioone tunduvalt edasi, nimelt portreeskulptuuris, reljeefikunstis ja monumendiplastikas. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreteeritavate välisest idealiseerimisest, rohkem tähelepanu pöörati inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele. Peale isikute taheti jäädvustada ka sõjalisi võite, õitses ajaloolistele teemadele pühendatud reljeefikunst. Rooma reljeefidel on kõik proportsioonid loomulikud, väejuhi tähtsust rõhutab ilmekas poos ja reljeefi kompositsioon.
kunstiliigina. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil, kus figuurid on vähem seotud seinaga. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Reimsi ja Ameins'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Figuurides pole näha kontraposti jälgimist, küll aga tekkis selle kajastusena S-tähte meenutav nn gooti poos. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale. Võrreldes prantsuse gooti skulptuuriga on sakslaste looming tihti tundeküllasem, eriti ilmneb see Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel, mis said 14. saj
Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikohoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele
annaabi.ee 
