mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. 6 gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. 7 leedemuld- okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti. 13 1.3.2. mustika kkt.- kõige levinum kkt. Eestis. Levinud nõgusatel reljeefielementidel (tasandikud, nõlvade alumised osad). Mulla lähtekivimiks liiv, moreen+liiv. Põhjavee tase on kõikuv nii ajas kui ka ruumis, tavaliselt ulatub mullaprofiili. Puurindes domineerib mänd. Põõsarinne puudub või on hõre. Alustaimestik liigivaene, domineerivad puhmad, rohttaimi vähe. Samblarinne hästi arenenud ja pidev, laiguti võib esineda ka turbasammalt. 1.4
(profiil T-G). - oluliseks tunnuseks neutraalsele lähedane reaktsioon ja kõrge huumusesisaldus. Jaotatakse: küllastunud ja küllastumata. Viljakus peale paepealsete sõltub lõimisest ja koresusest, kuivendamata gleimuldadel VIII-IX kl., ls ja s muldadel pärast kuivendamist V-VI-VII kl. Rohumaadena boniteet 1-2 klassi kõrgem kui põlluna. MKT: sõnajala, tarna, III-V boniteet. Leetgleimullad LG 117000 ha (2,9%) kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel - põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1
sellest tulenevalt pinnakatte moreenid on karbonaatsed moreenid, mis on osaliselt kaetud pärast jääaegsete setetega (liivast kuni savini). Põllumaad selles piirkonnas suhteliselt vähe (10-20%), suurem osa sellest heina ja karjamaade all. Põllu jaoks suures jaos suhteliselt halvad mullad (väga kivised ja koreselised ja seetõttu põuakartlikud). On puisniite. On õhukese ja keskmise sügavusega karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba 4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B)
annaabi.ee 
