* Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2
2. kaardi raamida. siseraam- piirab maastiku kujutist b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega; 3. mõõtkava; 4. nomenklatuur; 5. leppemärkide selgitus, legend; 6. järsksuste mõõtkava; 7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed. Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel
b)Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c)Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d)Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e)Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveesetted, järvelubi ja turvas Kambrium -savi; Ordoviitsium lubjakivi: Silur lubjakivi; Devon - liivakivi 4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis
a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid b) Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c) Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e) Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset- ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis
(näiteks 1:10 000 täpsus on 1,0m) Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastikuobjektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga (krv) geodeetiliste võrgu punktide ja üksteise suhtes. Teame, et mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 mm plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Näiteks, plaanil mõõtkavas 1:10 000 ei saa ühtegi punkti ega joontmäärata täpsemini kui 1m. 38. Topograafilised leppemärgid Kõik maastiku objektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Seejuures ei ole oluline kas need on looduslikud või tehisobjektid. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Näiteks järve, metsa, põllu,jm saame plaanile kanda nende kontuure mõõtkavale vastavalt vähendades, kuid nende kuju jääb sarnaseks looduses olevaga.
annaabi.ee 
