Polykarpose luud, mis jutustaja sõnul olid ,,väärtuslikumad kui kalliskivid ja peenemad kui puhas kuld" seejärel viisid kristlased pühaku säilmed sobilikku paika, kuhu rahvas võis koguneda ,,tema märtriks saamist tähistama". Märtrite haudadest olid saanud kokkusaamispaigad, kus kristlased pidasid armulauda ja mälestasid oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikud ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist" (Apostlite teod 19:11-12). Reliikviate järgi oli suur nõudlus, nendega kaubitseti, neid varastati, ka võltsinguid püüti ehtsa pähe maha müüa. Kohad, kus reliikviaid hoiti olid pea alati suurejooneliselt kaunistatud. Veneetsia
oli ainult kaliifidel lubatud kanda rohelisi turbaneid. Koraanis on öeldud, et paradiisi elanikud kannavad rohelisi rüüsid peenest siidist. Kuna viide Koraanile on tõendatav, ei ole selge, kas teised seletused on usaldusväärsed või pigem rahvapärimus. Olenemata oma päritolust on roheline värv tugevalt Islami kultuuri juurdunud. Näiteks ristisõdade aegu, kasutasid rohelist värvi Islami sõdurid. Lisaks on Istanbulis Topkapis ruum Muhamedi säilmetega. Üks reliikviatest, mida hoitakse lukustatud kirstus, olevat olnud Muhamedi lipp, mille all ta lahingusse läks. Mõned ütlevad, et see lipp on roheline, kuldse tikandiga, teised arvavad, et see on must. Teised sümbolid Kindlad araabia kirja sõnad või märgid esindavad visuaalselt Islamit. Nagu näiteks ,,Allah" või Shahada (usutunnistus). Siiiti sümbol on mõõk, mida samastatakse Iimam Aliga, kes võitles selle mõõga ja oma eluga Islami eest
kristlastele. [17] 4. ROMAANI ARHITEKTUUR Karl Suur, kunsti ja teaduse patroon, kes oli suur Rooma linna kaitsja ning kelle valitsemisest alates aastatel 768-814 hakkas romaani stiil kiiresti ja võimsamalt levima paljudes Lääne-Euroopa riikides k.a. Skandinaavias. Romaani kirikutele (joonised 16, 17) olid omased ristikujulised põhiplaanid, apsiidi ümbritsevad jalutusruumid, kus palverändurid said mööduda reliikviatest, ning tugevad kivivõlvid, mis toetusid tohututele sammastele ja erakordselt paksudele müüridele. [17] Joonis 16. Basiilika San Piero a Grado. [1] Joonis 17.Pisa katedraal. [21] 13 Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone
annaabi.ee 
