Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks. 3.2 RÜÜTLI MÕÕK. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Mõõk muutus sakraalseks, ta personifitseeriti. Mõõk oma sakraalse pühitsusega kutsub rüütli korrale, sest tema käepidemesse on peidetud reliikvia. Sellega on rüütel ühtaegu taevase kaitse, aga ka kontrolli all. Kui lahingus on surm silme ees, piisab mõõga otsapidi maasse torkamisest ja altar pühade reliikviatega on olemas. 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE. 5 Rüütlit kasvatati elukutselisek sõdalaseks. Tema põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitsemisel ja isiklik vaprus. Rüütli voorused olid: hea mõõga- ja odakäsitsemisoskus, ujumis- ja ratsutamisoskus, jahipidamine ja vibulaskmine, tantsimine ja
1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse Läänemardi tallu. 1944. aasta sügisel lahkus K. Aun kodumaalt. Algselt teadis lipu peidukohta peale tema veel ainult Aleksander Aun, tema isa. Igaks juhuks andis K. Aun lipu peidukohast andmeid paarile kaasvõitlejale EÜSist, tema isa aga näitas mõni aeg enne oma surma peidukohta kahele oma sugulasele. 1984. aastal teavitas K. Aun asjast veel nelja EÜSi vilistlast välismaal. Hiljem said lipu asukohast teada Karl Auna
1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse Läänemardi tallu. 1944. aasta sügisel lahkus K. Aun kodumaalt. Algselt teadis lipu peidukohta peale tema veel ainult Aleksander Aun, tema isa. Igaks juhuks andis K. Aun lipu peidukohast andmeid paarile kaasvõitlejale EÜSist, tema isa aga näitas mõni aeg enne oma surma peidukohta kahele oma sugulasele. 1984. aastal teavitas K. Aun asjast veel nelja EÜSi vilistlast välismaal. Hiljem said lipu
Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna. Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14 püha neitsi reliikviatega, kolmesajal mungal vaheldumisi üksteist asendades palvetada Karli hingeõnnistuse eest. Suuri kirjanduslike teoseid ei ole Angilbertilt teada. Sellegipoolest kirjeldab ta talle hästi tuntud Aacheni õukonnaelu detailitruult ja erkastes värvides. Ta kujutab kuningliku perekonna elu ja jahipidamist Aacheni metsades nii mõjusalt, et Gustav Freytag on kasutanud teda allikana oma ,,Piltides Saksa ajaloost".
1534 oli terve Piibel tõlgitud. Katoliku kirik Luteri kirik Suhtumine usku Vahendaja kirik. Vahendab inimest Vaene kirik. Igapäevane ja ja Jumalat. Toretsev. Paljude lihtne. Vähe sakramente. Usk pühakutega. Tähtpäevade ja Piiblisse. Vajalik isiklik reliikviatega. Seitse sakramendiga. lugemine ja tundmine. Pihil käimisega. Andeks andmisega Pealmiselt Euroopa kultuur ja Maailmapilt Avar kultuuriruum domineerib Saksa mõju Trükisõnad Ladina keel Emakeel
annaabi.ee 
