eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Heiskamine 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni
Need ei meenutanud tänapäevaseid olid heleroosad ja triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Billi-nimeline nukk Baird vallandati finantseerinud elektriaparaatide firmast. Olles rahva naerualune ja jälle vaene, hakkas Baird omakatseid jätkama. Ta ei usaldanud enam üle kanda liikuvate inimete kujutisi, vaid peatus nukul nimega Bill, kes oli kõhurääkija. Bill asub praegu reliikviana Lõuna-Kensingtoni Teaduse Muuseumis. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem õnnestus Bairdil üle kanda Billi-nimelist nuku kujutist. Tänu sellele hakkas ta uuesti proovima inimfiguuride ülekandmist. 1926.aastal demonstreeris teaduslikule komisjonile suhteliselt rahuldavat ekspeimenti. Et tegeleda tõsiselt selle maagilise ,,televisiooni-kettaga" kulus veel 3 aastat. 1926.aastal, kui oli esitanud oma töö teaduslikule komisjonile, sai Baird üleöö kuulsaks.
Kohustus. Eluaastaid oli tal siis kõigest 18. Ema toetas kogu hingest poja muusikaharrastust ja kandis rahalistele raskustele vaatamata hoolt tema hariduse eest. Tänu sellele sai Johann võimaluse õppida suurepärase viiulimängija ja Viini ooperiteatri kordeballeti repetiitori Kohlmanni käe all, samuti konservatooriumi ühe parema kompositsiooniõpetaja Hoffmadi juures. Anna Strauss hellitas südames unistust, et poeg jõuab isast kaugemale.Ta säilitas kallihinnalise reliikviana esimest valssi, mille 6-aastane Johann oli kirjutanud. Kuid kõige olulisemat rolli õpetajana etendas Johanni jaoks Viini Stephani toomkiriku organist- abee Joseph Drechsker, kontrapunkti ja harmoonia asjatundja. Ta sundis algakat heliloojat kirjutama vaimulikke helitöid ning kuigi noormees ise unistas palju "maisemast" muusikast, lõi ta siiski kantaadi, mis ühes Viini kirikus peatselt ette kanti. Äratamaks noorukis
Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida." 1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik. 12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika
vanim versioon räägib hertsoginna von Bouillonist, Renaut von Montaubani järeltulijannast, keda Nimwegenis ahistab saksilane Renier ja kelle vabastab luigerüütel Elias. Elias abiellub hertsoginna tütre Beatrixiga, keda eelnevalt hoiatab küsimast ta nime ja päritolu. Beatrix kingib talle tütre Ida, kes on hiljem Gottfried von Bouilloni ema. Seitsmeaastase abielu järel tõstatab Beatrix hukatusttoova küsimuse ja Elias peab igaveseks lahkuma. Enne seda annab ta naisele püha reliikviana võlusarve. Kui hiljem unustatakse sarve aus pidada ja puhkeb tulekahju, ilmub luik, kes haarab sarve oma nokka ja kannab leekidest välja. Wolfram (von Eschenbachi "Parzival" ja muistend (saaga) Graalist. Libreto alustatud ja lõpetatud Dresdenis 1847. Esmaesitus 28.augustil 1850 Weimaris Liszti juhatusel. "Tristan ja Isolde"- Muusikaline draama kolmes vaatuses. Aluseks Gottfried von Strassburgi "Tristan ja Isolde". Libreto alustatud ja lõpetatud Zürichis 1857
austamise"käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76) 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne ei mingeid piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene uurijad
annaabi.ee 
