FORMALISM Siia alla liigitub rida kunsti- (Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne
Albert Einstein Albert Einstein oli üks maailma kuulsaimaid füüsikuid. Ta oli pärit juudi perekonnast. Vaatamata sellele, et nad ei olnud tõsiusklikud, omas see siiski tähtsust selles, kuidas Einstein maailma nägi. Üks Einsteini kuulsaim ütlus teaduse ja religiooni teemal on: "Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime." Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada,
Näide: El – läänesemiidi taevajumal, esimene teiste jumalate seas > Jahve – judaismi ainujumal 3. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) – ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. Võimalikud vaated religiooni päritolust: Leiutis – jumal on välja mõeldud Avastus – jumala olemasolu on avastatud Antu – jumalm ise on ilmutanud inimesele enda olemasolu Inimene on põhimõtteliselt Homo religiosus ehk religioosne inimene. Ei ole teada ühtegi ilma religioonita hõimu või rahvast. 99% (piltlikult öeldes) ajaloo kõikidest religioonidest on juba olemas olnud ja hävinud koos nende kandjatega, sest igal ürgaja hõimul oli ju enda usund.
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose
" Tihti väidetaksegi, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena. Kas tõesti on nii, et ainsam põhjus, miks püütakse hea olla on see, et tahetakse saavutada Jumala heakskiitu ja tasu või hoida ära tema pahameelt ja karistust. See ei ole moraalsus, vaid lollus. Moraal ilma religioonita on palju tõelisem moraal. Minu meelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga. Eriti meelsasti kasutatakse argumenti,
võib kohata nii vaimulikus kui ilmalikus kirjasõnas ilma usuta Jumalasse, ilma ristiusuta läheb inimene hukka. See järeldus on väga kahtlane. Ei ajalugu ega tänapäev ei anna sellele järeldusele mingit kinnitust. Euroopa ja Idamaade ajalugu on ususõdade ajalugu ja sündmused Lähis- ja Kesk-Idas näitavad, kuidas religioon on endiselt põhjenduseks ja õigustuseks verevalamistele, repressioonidele ja vandalismile. Eetika näib olevat pigem omaette suurus, mis saab olla olemas ka religioonita, kuigi on traditsiooniliselt kuulunud sellega kokku. Võib olla eetiline ilma religioonita, religioossus iseendast ei muuda inimest eetiliseks, usklikud sõdivad sama metsikult kui uskmatud. Usuõpetuse projekt näib eeldavat, et eesti rahvas on suuresti luterlik ja nii tuleb usuasjade seletamises lähtuda lähedasest ja kodusest, kuigi praegusele eesti noorsoole on mitmesugused New Age kujutelmad palju lähedasemad kui piiblitõed. See teeb
kus elame. Me pole valuvormi tinasõdurid, keda ei saa tükkideks rebida ega halvale teele suunata. Meie üle otsustab vaid Jumal, kellelt tihti pisarsilmis abi ja nõu palume. Kui madu kiusas Aadamit ja Eevat, siis ei pöördunud nad Jumala poole, kes nägi ja teadis, mis toimub. Ometigi ei sekkunud ta vahele, sest abivajajad ei hüüdnud tema nime ega palunud armu. Osad inimesed arvavad, et saavad ilma Jumalate ja religioonita hakkama, aga tunnevad muret, millega küll täita teiste inimeste hingeauke ja tuua tagasi nende rõõm ja elutahe. Samasugust auku kirjeldas ka Goethe oma imelises teoses ,,Faust``. Mees oli täis veidrat rahutust, ta oli tohutult õppinud ning omandanud palju teaduskraade, kuid leidis, et ei tea midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal vedasid taevas kihla Issand ning Mefistofeles, et viimane ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada
Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub religioonist ning inimese arvamustest ja kinnisideedest. Üheks religiooni mõisteks võiks olla järgnev: "Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid
külalisele keda peale muu Pariisi salongides oli hinnatud vabamõtlejaks vaimustusega ette loeb. Elutark ja tasakaalukas diplomaat kiidab mõtted õigeks, kuid soovitab käsikirja samas põletada ning mitte paisata neid avalikkuse ette. Ideed võivad õiged olla, kuid nad võivad vallandada Pariisi tänavail tiigri, kes ka need õiged ideed armutult nahka paneb. Franklin lisab hämmastunud Diderole: "Kui inimesed, kes omavad religiooni on nii pahad, kuipalju pahemaiks saavad nad ilma religioonita!" Kuigi enamasti propageeriti inglastelt võetud deismi, kujunes see järgijate hulgas põhimõtteliseks ateismiks. Selle hoiaku krooniks ja "ateistide piibliks" kujunes Holbachi "Looduse süsteem". Seletatav on see tendents prantsuse kirikupoliitilise olukorraga. Tardunud konservatiivse katoliikluse kõrval polnud vabamatel konfessioonidel kohta. Kirik oli vihatud absolutismi suurim tugi. Kasutatud kirjandus: 10. Kl õpik ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur" Uusaeg, III Osa www.laborint
Erinev lähenemine ühele printsiibile(luua iseennast kui kunstiteost, vaadates ajastu väljavaateid ja kehastuda neisse): Dändism- kunstiga tegelevad edevad mehed, üritab lahe olla, Flanöör- 19.saj moejäljendaja, teeb seda mis on moes, Esteet- rollidesse kinnijääja. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse.
Erinev lähenemine ühele printsiibile(luua iseennast kui kunstiteost, vaadates ajastu väljavaateid ja kehastuda neisse): Dändism- kunstiga tegelevad edevad mehed, üritab lahe olla, Flanöör- 19.saj moejäljendaja, teeb seda mis on moes, Esteet- rollidesse kinnijääja. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse.
Ühtsustunne esmane religiooni väljendus. Surematus esivanemate ja laste läbi. Meie ehk grupp on surematu. Ühiskond koondus oma pühade sümbolite ümber, mis väljendavad selle kogukonna identiteeti. Religioon on süsteem. Müüdid, riitused, dogmad on religiooni osad, millest süsteem moodustub. Kõikidele religioossetele süsteemidele on omane vahetegemine pha ja profaanse (argise) vahel. Püha on religiooni olemuslik tunnus. Religioon on ühiskondlik institutsioon. Ei ole rahvast religioonita. Kõik teised institutsioonid on religioonist välja kasvanud ja eraldunud (esimesena kuningavõim, seejärel teised institutsioonid). Integratsiooniteooria religioon reob ühiskonna tervikuks, on positiivse mõjuga. Ka rahvuslus on teatavat liiki religioon. 19. sajandil oli teadlaste hulgas, intellektuaalide seas väga levinud religioonikriitiline suhtumine, religioonivaenulikkus. Durkheimi mõjul hakati religiooni nägema ka positiivse jõuna.
Tüüpilisemaid transtsendentse kogemuse sümboleid on palveränd vabanemise, loobumuse ja lunastuse teekond, mida juhib ning suunab kaastunde (anima/animus). Ise sõmboliks võib olla ka kivi. 5 Mis on sellel kõigel religiooniga pistmist? Jung ise arvas, et inimesed on kaotanud usu igasugusesse religiooni, sest nad ei mõista seda. Kui inimese elu kulgeb ilma religioonita hästi, siis ta sellest puudust ei tunne; aga kui midagi läheb halvasti, siis hakatakse sellele seletust otsima. ,,Lahinguväljal ateiste ei ole"(kui midagi on väga halvasti, siis inimesed leiavad väga kiiresti religiooni üles). Arhetüübsed on väga mitmed müütilised motiivid (veeuputus, neitsistsünd, peidetud varadus, lood surevast ja taasärkavast jumalast, kaunitarist ja koletisest). Arhetüübid on seostatavad
Krull, Hasso 2000Suurlinnade pikk vari: Baudelaire, modernism ja Vikerkaar 10 78 96 Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism.Siia alla liigitub rida kunsti (Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas.Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet
Küll võib aga õpetada inimest Jumalat leidma. Et ainult usulised aktid võivad kindlust anda, et Jumal on olemas, siis järgneb sellest, et enne on tarvis usulisi põhielamusi näha, läbi elada; alles siis saab teadlikuks teha usulist maailmakäsitust, mis on moodsale inimesele nii võõras. Religioon on vajalik inimesekssaamiseks; ta annab julgust, kindlust, teadvust, et elu maksab elada, et tal on tähendust; on võimatu lõplikult mõtelda kõlblat püüet ilma religioonita. Religioon kuulub elu vägede hulka, mille hoiatavat häält ei tohi kultuur mitte ilma karistamata kuulmata jätta. Usuline kasvatus peab lapse hinge panema usuliselt liikuma, religioossed väärtused on need, millest saavad ka kõlbelised väärtused oma viimase mõtte. Peeter Põllu järgi on väärtused kindlalt hierarhilises astmestuses. Kui tekib küsimus, kumb peab valitsema, siis peab üks möödapääsmatult alistuma teisele. Hindamiskriteeriumiks on kõlblus:
Südametunnistuse vabadus, poliitilised õigused ja vabadused tooksid riiki vaid segadust. NB! Hobbesi eesmärk ei ole seega religiooni kõrvaldada, vaid teha sellest vahend riigi huvides. Ptk 42 räägib Hobbes, et rahu tagamiseks võib suverään vajadusel vaimulikke sundida, nii nende õpetustes kui jumalateenistuse vormides. Põhimõtteliselt võiks suverään religiooni üldse olematuks tunnistada, kuid Hobbes leiab, et niivõrd võimekaid valitsejaid lihtsalt pole (kes ilma religioonita hakkama saaksid). · Kuna usulisele tõele puudub objektiivne standard, siis ka õpetus, jumalateenistus, alluvad suveräänile, kes tagab rahu. · Tsiviilseaduste ja loomuseaduse või jumalike seaduste vahel ei saa olla konflikti Epiloog Paradoksaalselt sai Leviatan populaarsemaks kuningavõimu vastaste kui pooldajate seas. Peamiselt põhjusel, et Hobbes lähtus ratsionaalselt käituvast indiviidist ja tema huvidest ning ka sellepärast, et
annaabi.ee 
