Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
Sekt: kirikus pole lunastust.
Sekt argikeeles väga negatiivse tähendusega sõna, seepärast on religioonisotsioloogias
sekti asemel sageli tarvitusel väljendid väikesed usugrupid, äärmuslikud usuliikumised,
religioossed vähemused jne.
Kiriku teoloogiline määratlus on teine kui sotsioloogiline! 1970. aastail, kui sekti ja kirikut
hakati uuesti uurima, pandi mudel USA-s kahtluse alla: USA-s ei olnud ühtegi kirikut. Ka
EELK pole sotsioloogilisest vaatepunktist kirik. Eestis pole religioonisotsioloogilises
mõistes ühtegi kirikut. [(Kas Euroopas on kirikuid?) - Kreeka õigeusu kirik on veel kirik
(enamik kreeklasi kuulub veel sinna). Kas Põhjamaade kirikud on kirikud? Enamus
kuulub sinna, aga ei usu.]
Sektide tekkimise põhjused.
Sektid tekivad tavaliselt karismaatilise liidri ümber. On aegu, mis seda rohkem soosivad.
Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast.
· Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek),