projektsioone. Püüe tulla toime pingetega, mis suhetes (laps-isa-ema) esile kerkivad; vajadus turvatunde järele. Religioon on neurootiline reaktsioon, püüe probleemidega toime tulla. Freud kordab (varem välja käidud) ideed, et religioon on vajalik, et inimese instinkte taltsutada; see hoiab moraali ja takistab ühiskonna laskumist kaosesse. (L. Altnurme: psühhoanalüüs ise kui usk, sest saab olevaks läbi uskumise.) Freudi mõju religioonisotsioloogiale: religioossetele kujutlustele on otsitud psühholoogilisi tõukejõude. George Herbert Mead (1863-1931) sarnaselt Simmelile keskendub üksikinimese- ühiskonna suhtlemisele. Kuidas sellises suhtlemises ühiskond üldse tekib? Inimesed loovad suhtlemise käigus reegleid, norme, tähendusi, mis korrastavad ühiskonda, suhtlevad sümbolite varal (sümbol on iga asi, millel on tähendus. Kui näiteks helil on tähendus, on ta sõna, sümbol.)
Briti antropoloogid leidsid ta teooriatele rakendust ka seadussüsteemides ja suguluses. - Teda peetakse struktuurfunktsionalismi rajajaks - USAs oli mõju väiksem M.Mauss (1872-1950) - Prantsuse sotsioloog - Uuris maagiat, ohverdust ja kingivahetust (gift exchange) erinevais kultuurides - Suur mõju Claude Levi-Straussile - Peamine teos "The Gift" (1923) - Durkheim oli Maussi onu - Mauss toob sisuliselt Durkheimi seisukohad praktiliselt antropoloogiasse üle - Lisaks õigusele, religioonisotsioloogiale jne. Uuris koos Durkheimiga suitsiidi. - kraad filosoofias - 1901.a juhatas õppetooli nimega "Mittetsiviliseeritud rahvaste ajalugu ja religioon" - 1898. ilmus esimene ajakiri Année Sociologique, pärast Durkheimi surma 1917 hakkas Mauss selle toimetajaks. - Mõjutas Levi-Straussi ja majandusantropoloogiat, kultuurilist ökoloogiat, religiooniajaloo uurimist. - Ise välitööd ei teinud, aga rõhutas selle olulisust.
annaabi.ee 
