Mein Kampf
Sel viisil seisis ta ees ainult
üks-ainus suur vaenlane. Ta mõistis laialt ettevõetud propaganda suurt tähtsust ja näitas oma
virtuoossust oma poolehoidjate laiade masside psüühika ja instinktide mõjutamisel.
Et aga ka tema ei suutnud realiseerida oma unistust ega päästnud Austriat, siis põhines see kahel
puudusel tema töös,
kuid samuti ka eesmärgi ebapiisavas selguses.
Selle uue partei antisemitism keskendus mitte rassi-, vaid religiooniprobleemidele. Sel veal oli
sama tekkepõhjus, mis ka tema teisel veal.
Kristlik-sotsiaalse partei asutajad arvasid, et kui partei tahab Austriat päästa, siis ei pea ta asuma
rassiprintsiibi seisu-kohale, vastasel korral saabub lühima aja jooksul riigi üldine langus. Juhtide
seisukohalt nõudis olukord Viinis eriti seda, et partei jätaks kõrvale kõik lahutavad momendid ja
kriipsutaks kõigest jõust alla seda, mis kõiki ühendab.