et asja ei tehta seetõttu, et saab midagi jumalalt, vaid tajutakse, et nii on õige. Inimene saab siis ka oma eksimused jumalalt andeks, mitte sellepärast, et ta nii hea on, vaid et jumal soovib nii. Kui inimene saab aru sellest põhimõttest, siis tema käitumismotiiv on jumalale tema kingituste või tegude eest nii-öelda vähima tagasitasumine. Kõigel ja kõigil on omad reeglid. Näiteks etiketireeglid inglastel tee tegemise puhul. Moraalinormid-reeglid on mitteformaalsed, mis erineb religiooninormidest, sest nende täitumist ei tagata riigi poolt. Riik ei saa kuidagi moraalinorme kehtestada ega teegi seda. Moraalinormid kehtivad tänu sisemistele sanktsioonidele ehk ühiskonnast väljatõrjumise oht, häbi, südametunnistuse piin. Igasugune moraalinorm on kokkulepe. Moraalinorme saab tagada ka väliste sanktsioonidega ehk teiste reaktsiooni ja suhtumisega. Moraalinormid on seetõttu universaalsed, üldkehtivad ja peaks olema võimalik rakendada kõigile
mitte. Ja kui nad on kohustuslikud/ei ole kohustuslikud, siis miks? Võrreldes näiteks õigusnorme ja moraalinorme, siis õigusnormid on konkreetselt kohustuslikud, siis moraalinormid on kohustuslikud kokkuleppeliselt. Ja domineerib seisukoht, et kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud. Sest mis mõte oleks õigusvälistel normidel mida keegi ei järgiks. Õigusnormid ongi tekkinud õigusvälistest normidest. Valdavalt reguleeriti õiguseelsel ajal ühiskonda tavanormidest ja religiooninormidest lähtuvalt. Õigusnormid tulenevadki tavanormidest. Meie tavast ning mentaliteedist mööda minevad õigusnormid on olemuselt võõrad ning neid ohustab kõrvalejätmine. Kuigi eeldatav on kõikide normide täitmine erinevad oluliselt sanktsioonid mida rakendatakse eksinud lambukese õigele rajale tagasi juhtimiseks. Õigusnormid ning õigusvälised normid on üksteise suhtes erikaalulised, mis tuleneb sellest, kui tihedalt on normid seotud riigiga
annaabi.ee 
