Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod.
• Platoni ebajärjekindlus • Platon pidas filosoofide oluliseks omaduseks õiglast meelt, vale vihkamist ja armatust tõe vastu. Samas mõtles välja sotsiaalse müüdi, mis oli propaganstlik vale. Platon koguni õigustas valetamist, kui seda tehakse oma riigi huvides. • Popperi arvates ei ole filosoof Platoni jaoks enam tarkuse otsija ja armastaja vaid selle valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud
kaanon, kuhu kuulusid teatud autorid (teised jäid välja). Aischylos, Sophokles ja Euripides teosed säilinud ka Bütsantsi käsikirjadena teadliku valiku tulemusena säilinud teosed.. Euripideselt leitud ka tekstid papüürusel. Keskaegsetes käsikirjades on lisatud sissejuhatused teose paremaks mõistmiseks kooliõpetuses. Hilisemad tekstid muidugi sõltusid kopeerija täpsusest jne. 20. Iseloomustada antiigipärandisse suhtumist keskajal. Keskaeg. Religioonikeskne teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: · kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika,
4) Kui meelelised asjad on ideede järelduseks, siis peab neil omavahel ka midagi ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8.saj) kirikuisade õpetus, proovib kristlust süstematiseerida ja teoreetiliselt põhjendada. Peab jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Kõige
nähakse sotsialistlike parteide populaarsuste saavutamiseks. o Esimesed valitsused saavad võimule peale IIMS 1920-ndate esimesel poole. o Sotsialismi kesksed mõisted: - tagasipöördumine religiooni juurde - poliitilises raamis; haarab suuri, religioosse taustaga rahvahulkasid; võtab ideoloogilisse käibesse palju sarnast, mis on religioonis. Uskumise sisse toomine poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukond/koostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile
) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka Odysseus, keda o n kujutatud pahatahtliku, julma, petliku ja hedonistlikuna. 49. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskaeg Religioonikeskne – teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali,
(roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis) Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia kõige kõrgem autoriteet
Hiljem inglase kirjutatud 6-köiteline ajalugu. See on teos, mis on rajanud terve mõttesuuna langusfilosoofia. Tal on oma ajastu kontekstis oma tähendus. Teine teos on ,,Seaduste olemusest" 1748. Need 2 teost võtavadki kokku tema maailmavaate peamised jooned. Peamiseks tunnuseks ongi hoiak teoloogilise maailmatunnetuse vastu, mis on nii Montesquieul kui ka Voltaire'l tunda. Jacques Bossuet oli mees, kelle maailmavaade oli religioonikeskne (eelmise sajandi mees). Voltaire ja Montesquieu ajalugu pole jumalik, vaid inimese tasandil... Jätsid jumala kõrvale. Ütlesid, et Rooma riik ei langenud sellepärast, et jumal oleks selle ette määranud, vaid langes omaenda poliitilise arengu ja rahvusvahelise muutumise tõttu inimese tagajärjel. Teises traktaadis räägib seadustest et need on inimese päritolu. Jumalik mõõde on ära võetud. Inimesed on seadused loonud nende aluseks on
annaabi.ee 
