põhjuslikult sobival kombel seotud. Pelgalt tõese uskumuse korral pole see tarvilik. Põhjusliku teooria järgi millegi teadmiseks 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)sinu uskumus peab olema kohasel viisil põhjustatud. Kuidas määrata, milline on uskumuse põhjustamise kohane viis? (petlikud talumajad) Põhjusliku teooria üks variant on reliabilism, mis rõhutab, et teadmisi saab meetodiga, mis on antud olukorras usaldusväärne. Reliabilistliku teooria järgi millegi teadmiseks 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras) usaldusväärsel meetodil. Meetodi usaldusväärsuse määratlemine võib olla tülikas. ükski meetod pole eksimatu, seega on usalduväärne meetod selline, mis ÜLDISELT viib tõestele uskumustele. Üldine usaldusväärsus ei taga seda, et antud KONKREETNE uskumus on tõene, võib viia mõnikord väärade uskumusteni.
juhtuda, et tõendid on samad sõltumata sellest, kas uskumus on tõene või väär. Gettieri vastunäide Tuleks välistada olukord, kus uskumus on juhuslikult tõene. Teadmise põhjuslik teooria (nt. A. Goldman) järgi eristab teadmist tõesest uskumusest see, et teadmise korral on uskumus maailmaga põhjuslikult sobival kombel seotud. Põhjusliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sinu uskumus peab olema kohasel viisil põhjustatud. Reliabilistliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene. 3) Sinu uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras)usaldusväärsel meetodil Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Teadmise põhjuslik teooria erineb traditsioonilisest teadmise käsitusest mitmes
Ainult nähtud talumaja esikülg kuulus päris talule. Sellisel juhul ei saaks sel teel tekkinud tõest uskumust pidada teadmiseks, sest üksnes õnneliku juhuse tõttu oli tegemist päris majaga. Antud tingimustes ei piisa aknast vaatamisest, et saada teada, et tegemist on talumajaga. 84. Reliabilism Sellest näitest ilmneb, et teadmisi saab meetodiga, mis on antud olukorras usaldusväärne. Seda rõhutab reliabilism, mis onüks põhjusliku teooria variant. Reliabilistliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sinu uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras)usaldusväärsel meetodil Reliabilism ja Gettieri näide Reliabilism seletab, miks Smith ei teadnud, et mehel, kes saab selle töökoha, on taskus 10 senti (b). Ta järeldas selle väitest(a) Jones saab selle töökoha ning Jonesi taskus on 10 senti.Kuid antud olukorras, ei ole see usaldusväärne