Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43
määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika kogumine, testid). Valiidsus (kehtivus) tähendab mõõtevahendi ja uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Mõõtevahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib
sünteesida. Sünteesis ühendatud tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele. Tõlgendamise all mõeldakse uurija mõtisklust analüüsi tulemuste üle ja neist tehtud järeldusi. Tõlgendamisel seletatakse ka analüüsis kerkinud tähendusi. Uurimuse järeldused põhinevad sünteesil. Uurija peaks arutlema, milline on saadud tulemuste tähtsus tema uurimisvaldkonnas ja milline on nende laiem tähendus. Uurimustes püütakse hinnata reliaablust. Tööd võib reliaabliks pidada siis, kui kaks hindajat jõuavad sama tulemuseni. Hinnata tuleb ka valiidsust, mis näitab kas uurimus mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame kas uurimus täidab oma otstarvet? III Uurimusest publikatsiooniks TEADUSLIKE UURIMISTULEMUSTE PUBLITSEERIMINE Teaduslik töö loetakse lõpule jõudnuks, kui selle pinnal on koostatud aruanne või on selle tulemused mingis muus vormis toodud avalikkuse ette. Uurimise käigus kogu kogutud
Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle otsustada selle põhjal, kuivõrd langevad kokku esialgsed ja väikese ajalise intervalli järel saadud kordustesti tulemused või siis iseloomustavat testi sisult ja ülesehituselt kopeeriva kontrollivahendiga saadud tulemused. Suurte lahkuminekute puhul ei saa pidada kasutatavat kontrollivahendit reliaabliks ning õpetajal tuleb välja selgtada, milles on põhjused. Kui õpetaja vastavaid samme ei astu, hakkavad õpilased peagi kahtlema tema kontrollvahendite ja meetodite objektiivsuses. Põhimeetodid õpitulemuste hindamiseks: Õpilasi saab põhimõtteliselt hinnata kas individuaalsete, fikseeritud või normatiivsete standardite alusel. Hindamisel individuaalsete standardite järgi on hinde üle otsustamisel määravaks õpilase individuaalsed edusammud,
annaabi.ee 
