Arengupsühholoogia
uurimistulemustes, suhtus neisse kriitiliselt. 1905 aastaks avaldati testid Binet ja
Simon poolt töötati välja sooritusnormid, eristati vaimset (mida määrati
soorituse alusel) ja kronoloogilist vanust.
J. M. Boldwin oli huvitatud laste kognitiivsest mõtlemisest ja andis välja
"Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et
teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate
staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne.
Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised
arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon
(paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed
progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule.
G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia
metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast