juht.sig.-le. See võib olla mehaaniline või el.sign. mis muutub laias diapasoonis suvalise ajalise seaduspärasusega. Oma olemuselt on järg.ajam kõrvalekalde põhimõttel töötav suletud süsteem. Järg.ajam jaguneb juht.viisi järgi:pidevatoimelised, katkend- toimelised (releetoimelised, impulsstoimelised). Kasut: raadio teleskoop antennid, metalllõikepingid,robotid ja manipulaatorid, automaatmõõtesüsteemid. 30. Releetoimeline alalisv.järgivajam-Sis.-ja välj.suuruste anduritex on potentsiomeetrid, millised moodus. Nn. Potentsiomeetrilise kõrvalekalde mõõturi. Mittetundlikkuse tsooni vähendamine võib esile kutsuda el.ajami võnklemise tasakaaluasendi ümber.(norm.mittetundlikus on regul.2-3kraadi peale). Selle vältimisex on sobiv täiendada süsteemi kõrvalekaldesign.esimese ja teise tuletise sign.või kasut.M.elektrilist pidur.peale tema väljalülitamist.
................................... 104 4.6. Alalisvooluajami alluvkontuuridega juhtimissüsteem ............................ 106 4.7. Türistorpingeregulaatoriga asünkroonajami suletud juhtimissüsteem .......... 109 4.8. Asünkroonajami kiiruse impulssreguleerimise suletud juhtimissüsteem ....... 111 V. Järgivelektriajamid ja programmjuhtimisega elektriajamid .................. 113 5.1. Põhiteadmisi järgivajamitest .......................................................... 113 5.2. Releetoimeline alalisvoolu järgivajam ............................................... 114 5.3. Võrdelise toimega vahelduvvoolu järgivajam ...................................... 116 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam .................................... 117 5.5. Põhiteadmisi elekriajamite programmjuhtimisest .................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7
Regulaator Regulaator (governor) on automaatjuhtimissüsteemi n.ö. otsustav element, mis moodustab hälbe alusel juhttoime. Seega kuulub ka regulaatori ees olev summeerimissõlm ehk võrdlussõlm juhtseadme koosseisu. Samuti kuulub sellesse kooslusesse ka seadesuuruse tekitamise element, milleks lihtsamal juhul võib olla tavaline lüliti (protsess käivitada või seisata) või potentsiomeeter, mille liugkontaktiga saab seadesuurust sujuvalt muuta. Üks lihtne bimetallregulaator (temperatuuri releetoimeline regulaator) on näidatud Joonis 2.4. Bimetallregulaator koosneb kahest erineva joonpaisumisteguriga metallilehest, mis 9 soojenedes paisuvad erinevalt. Selline regulaator sobib näiteks elektriradiaatorisse. Temperatuur tõus tingib elemendi kahe erineva metalli erineva deformatsiooni, mistõttu regulaator üks hetk katkestab ahela. Temperatuuri alanedes laskub kontak jällegi endisesse
Regulaator WIR(s) WB(s) WR=WIRWB Lineaarsed reguleerimisseadused realiseeritakse pidevatoimelistel regulaatoritel, kusjuures regulaatori pidev toime ei taga veel lineaarsust. Need pole kattuvad mõisted. Positsioonreguleerimine teostatakse releedega. Releetoimeline kahepositsiooniline (binaarne) regulaator. Kahepositsioonilisel e. binaarregulaatoril on kaks olekut (lahti, kinni), mis vastavad 100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse võnkumine sätteväärtuse ümber. Võnkumise amplituud ja periood on seda suuremad, mida suurem on süsteemi hilistusaja ja ajakonstandi T suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid.
annaabi.ee 
