üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse, Nt- õun vee sisse,õun tõrjub vee eemale. Kaasaegne füüsika- kvantmehaaniline(mikormaailm),relativistlik(megamaailm) . (liikumine,aeg,ruum,mass) Massi suurenemine relatiivsusteoorias- mass pole relativistlikus füüsikas enam absoluutne. Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside vahel on ka siin määratud teguriga.
ei sõltu valgusallika liikumise kiirusest. ( Kui liigud rongis valguskiirusega siis maapinna suhtes liigud alati valguskiirusega) Valguskiirus on looduses kõige kiirem kiirus. Seda kiirust mõõdetud ei ole. Täpset valguskiirust ei teata) 2) Postulaat. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused st, et ühtlane sirgjooneline liikumine ei muuda füüsikalise nähtuse olemust. a=9,8 Aja ja ruumi mõisted on klassikalises ja relativistlikus füüsikas erinevad. Relativistlik Aeg ja ruum on suhtelised, sõltuvad keha liikumise kiirusest ehk taustsüsteemi valikust. ( Kui suure kiirusega liigud siis kell hakkab maha jääma) Kui aeg ja pikkus on erinevad suurused klassikalises füüsikas ja me elame 3 dimensioonilises ruumis siis relativistlikus füüsikas elame me 4 mõõtmelises maailmas. Selle moodustavad 3 ruumi koordinaati ja 1 aja koordinaat. Aegruum 4 mõõtmeline maailm AEGRUUM liidab aja ja ruumi koordinaadid
11. Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas. See on üheks kvantmehaanika keskseks võrrandiks ning kannab Austria füüsiku Erwin Schrödingeri nime, kes selle võrrandi aastal 1926 esmakordselt kirja pani. Schrödingeri võrrand leiab rohkem kasutust just mitterelativistlikus kvantmehaanikas. Asjaolu, st selles võrrandis on ajalised ja ruumilised vabadusastmed selgelt eristatud, muudab selle kasutamise relativistlikus kvantmehaanikas üldjuhul ebamugavaks. 12. Kaasaegne aatomimudel: • Elektronidel ei ole kindlalt kirjeldatavaid orbiite. On vaid määratavad erinevad energiatasemed, millel elektron võib olla. • Elektroni jaoks on vaid määratav tema tõenäolisim asukoht. • Seetõttu räägime elektronpilvest. • Elektronpilve kuju sõltub energiatasemest. 13. Kvantarvud iseloomustavad: • Energiataseme numbrit loetuna alates tuumast nimetatakse oleku peakvantarvuks.
võnkumiseks?Sumbuvaks võnkumiseks nimetatakse võnkumist kus telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt.Sündmuste intervall? amplituudi kahanemine on eksponentsiaalne, st hälve muutub seaduspärasuse järgi.Harmoonilisevõnkumised s ( x2 x1 ) 2 ( y 2 y1 ) 2 ( z 2 z1 ) 2 (ict 2 ict1 ) 2 diferentsiaalvõrrand? Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade .. Sellist seost peavad rahuldama kõik liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme x x 0 2 võnkumisseadused,mis kujutavad ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) 0 Resonants-Nähtust kus amplituud sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist „kaugust“ nii nagu
avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist ,,kaugust" nii nagu ikka 2 punkti vahelist kaugust. Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsestsüsteemist teise. 8) Relatiivsusprintsiip? Galilei relatiivsusprintsiip kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate
Aegruum tähendab punkti liikumist ajas ja ruumis. 6. Millist nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks? Aja dilatatsioon on suurtel kiirustel aja aeglustumise protsessid, mis näivad paigalseisvale vaatajale aeglustunutena. 7. Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis? Suurim võimalik kiirus vaakumis on valguse kiirus. 8. Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon? Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel. 9. Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas. Sest klassikalise valemi u' = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem kiirus valguse kiirus. 10. Relatiivsusteooria postulaat. Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 11. Kuidas oleneb mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise liikumisega. 12. Aine ja energia jäävus seadus. Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus. 13. Kirjelda tuuma ehitust. Prooton. Neutron.
3. potentsiaalsed jõud on: raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud 8. Impulss, jäävus Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kasutades impulsi mõistet => dp/dt=F. Impulsiseaduse sõnastus - ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Viimane valem on tähelepanuväärne ka selle poolest, et ta kehtib ka relativistlikus mehaanikas. Relatiivsusteooria järgi on keha mass tema kiiruse funktsioon kiiruse suurenedes mass kasvab (see kehtib suurte kiiruste korral). Korrutades viimast võrrandit dt-ga => dp=Fdt, pärast integreerimist => p 2-p1=dp=t1t2Fdt. Erijuhul, kui F=const, annab valem ajavahemikus toimunud inpulsi juurdekasvu: p 2-p1=F Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv.
-1970. Kaamerad muutusid massitoonguna järjest enam kõigile kättesaadavaks, need kes tundsid end kunstnikuna püüdsid otsustavald massist eristuda.. ülikontrasti, solarisatsiooni, jäme ja kibertera menetlused andsid võimaluse vabaneda fotograafia''kõikenägevusest''. Taotleti kujutise üldistatust ja tinglikkust- viimase mõõdupuuks kujunes erinevus silmaga nähtavast. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis I: foto, isiklik mälu ja ajalugu "Suure narratiivi" kontseptsiooni kriitika relativistlikus ja kriitilises ajalookäsitluses. "Väikesed lood" ja kunstnike positsioonid. Isiklik mälu ja ametlik ajalugu. Ajaloo emotsionaliseerumine kunstis. Fotograafiline dokument kui ajaloo allikmaterjal ja taastootmise vahend. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub nüüdisaja ja lähiajaloo vahelisse halli tsooni. Tuleks eristada vähemalt kolme asja: sõna, mõistet ja nähtust, ning uurida kõiki kolme. (Märt Väljataga.Vikerkaar)
annaabi.ee 
