Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku Dt kestel ühesuguse nurga Dj võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus. Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus Relativistlik kinemaatika Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas.. Vaatleme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja x´ ühtiksid, teljed y ja y´ ning z ja z´ oleksid paralleelsed.
Intervall jääb invariantseks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida. Reaalseid intervalle nim ajasarnasteks. Sellisel juhul ei ole olemas inertsiaalsüsteemi, kus nad toimuksid samaaegselt., kuid on olemas inertsiaalsüsteem, kus nad toimuvad ühes ja samas ruumipunktis. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul Puntki asukoht süsteemis k on määratud koordinaatidega x,y,z ja ajahetkega t. Saame, et Ux=dx/dt;u'x=dx'/dt' uy=dy/dt;u'y=dy'/dt´ (z puhul samamoodi). Lähtudes Lorentzi u' x + v ux - v { u x = u' x = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x
Marxi teooria üldine eeldus, et inimõigused toetuvad teatud ajaloolise kategooriana esinevatele ühiskondlikele suhetele, ei anna piisavalt alust universaalsetele inimõigustele, sest ta käsitleb inimesi vaid kui hic et nunc. Marx ei arendanud kasutatud mõistet ,,tegelik inimene". Õiguse sotsioloogilises koolkonnas öeldakse loomupäraste õiguste kui ka õiguste analüütiliste koolkonna apriorismidest. Selle teooria järgi hinnatakse õigused relativistlikul meetodil ning peamine rõhk on pandud huvi küsimusele, mis on aga seaduse aluseks. See loob vastuolu nimetatud teooria ja inimõiguste universaalse põhjendamise vahel. Enamiku inimõiguste teooriate iseloomulikuks jooneks on see, et siin esitatud mudelis piiravad nad ennast ka ainult miks-küsimusega ning jäätavad kuidas küsimuse kõrvale või jätavad tähelepanuta testpidises suunas liikumistele [Zajadlo 2001, lk 25]. 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses
selle massi Schwarzschildi raadius on 1 m ), siis selline Schwarzschildi raadius ( 1 m ) peab tekkima ka antud energiaväljas vastavalt seosele E = mc2. Selline on füüsikaline põhimõte. Selline asjaolu siin arvutustest välja loomulikult ei tule. See on puhtalt füüsikaline eeldus või järeldus. Sellepärast ongi tegemist meil just klassikalise käsitlusega. Kuid arvutustest tuleb selline tõsiasi välja juba relativistlikul lähenemisviisil, mida me hiljem lähemalt vaatame. 117 Schwarzschildi raadiuse sees aega ja ruumi ei ole olemas ehk üldrelatiivsusteooria keeles öeldes on seal aegruum kõverdunud lõpmatuseni. Ajas rändamise teooria kohaselt on seal tegelikult hyperruum ja nagu eelnevalt juba teada liikudes hyperruumis, liigume me ka ajas. Hyperruumis aega ja ruumi ei ole. Tegemist on nagu ,,aegruumi auguga". Selleks, et liikuda ajas, tuleb aegruumi
annaabi.ee 
