Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja I...
1.1. Sissejuhatus mehaanikasse Sõna mehaanika on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Uurimisobjekti järgi võib mehhaanika jaotada: Tahkete kehade mehhaanikaks Vedelike mehhaanikaks Gaaside mehhaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: Klassikaline mehhaanika puhul jaotub järgmiselt: Staatika (kirjeldab jõudu...
Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime...
Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (...
Mida kiiremini liikuda, seda vähem aega kulub. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Aja sõltuvust kiirusest väljendab valem: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiir...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, s...
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustug...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki...
1.3.1.11 Kineetiline energia erirelatiivsusteoorias Vaba keha kiirendamiseks sooritatud töö ehk kineetiline energia on avaldatav järgmiselt: Kui aga vaba keha kiirused on valguse kiirusest vaakumis palju väiksemad, siis ligikaudselt on nii Kineetilise energia valemi kirjutame välja nüüd klassikalise mehaanika valemi kujule: Teame relativistlikku massi: Järgmist seost 70 kirjutame teistmoodi välja nii kus m0c2 nimetatakse keha paigalseisu energiaks ehk seisuenergiaks. Seisuenergia ja kineetilise energia summa on aga järgmine: ja seda nimetatakse ka vaba keha koguenergiaks. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Keha relativistlik mass on ka keha koguenergia mõõt. ( Uder 1997, 66-67 ). Keha koguenergia...
242 tsitaat. Realismi käsitlus - Ühismõõdutuse käsitlus – 244. võrreldamatu, sest erinevad mõisted ja arusaamised olevatest objektidest, vaatlutstes jne. teooriaid saab võrrelda küll, aga neid ei saa võrrelda ühiste süsteemide tingimuste mõõtdes. Relativism – 251. pole tegemist relativismiga, sest iga paradigma ehitab isennast ülesse läbi ajaloo ehk paradigmast saab midagi fundamentaalset, mitte relativistlikku. Teaduse mõistmine üleüldse - 254 Järelsõna: Millega Kuhn ületab nn vana ratsionalismi ja milles jääb ikkagi selle pantvangiks? XII. 8. Seminar. Väärtused teaduses. Kas väärtused eksitavad meid objektiivsest teadmisest kõrvale või hoopis juhivad meid esitama uusi küsimusi ja uurima laiemat uurimisala? (Longino). Uurib erinevaid lähenemisi objektiivsuse suhtes teaduses ja esitab oma põhjused, et miks teadus...
(Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub Newtoni füüsika Einsteini relativistlikku füüsikasse. Paradigma sees võivad eksisteerida mitmed teooriad. Nii on klassikalise füüsika osad mehhaanika, statistiline füüsika, termodünaamika. Tänapäeval on “paradigma” kasutusel nii teaduslikes, filosoofilistes kui argitekstides. Sõnakasutuses on “vaated” ja “paradigma” üldjuhul sünonüümid, tähendades enam-vähem piiritletud vaadete-tõekspidamis...
• Kaasajal arvab üha suurem osa metroloogidest, et uus kilogrammi etalon peaks olema valmistatud puhtast ränist. Pakutakse ka kilogrammi määratlemist ühe kindla sagedusega elektromagnetvälja kvandi (välja vähima osakese) massina, kasutades energia ja massi relativistlikku samaväärsusseost E = mc2 ning kvandi energia ja sageduse võrdelisust. See lahendus oleks range ja täpne, aga paraku ebapraktiline. Kokkuvõte ja Ülesanne • Mõõtesuurus- Mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab teistest omadustest eristada ja arvuliselt kirjeldada. • Mõõtetulemus- Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. • Mõõtesuuruse väärtus- Mõõtesu...