Morfoloogia alused
tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise,
teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid.
Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele.
4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest
selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune
5) küsivad-siduvad (interrogatiiv-relatiivpronoomenid)
Küsivad-siduvad asesõnad on kes, mis, kumb, missugune, milline, mäherdune,
misuke (kõnek), mitu, mitmes, mitmendik.
Asesõnad mitu ja mitmes esinevad ka umbmääraste asesõnadena.
Asesõnade kes ja mis on nimisõnalised küsivad-siduvad asesõnad ja neid saab kasutada
relatiivlausetes.
Asesõna mis tähenduses ’missugune’ võib asendada ka omadussõna. Niisugusel juhul on ta
muutumatu sõna. Nt Mis raamatu sa raamatukogust võtsid
annaabi.ee 
