Varegrupi määramine Operatiivse ravi eesmärgid Peritoniidi põhjuse likvideerimine Infektsioosse materjali eemaldamine (sh lavaaz) Tüsistuste ärahoidmine (dreenid) Sekundaarse infektsiooni vältimine (säästev operatsioonitehnika) Sepsise kontroll Keskjoone lõige va varane piirdunud peritoniit Proovid bakterikülvide jaoks Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine, Põhihaiguse ravi Paremad ajutised stoomid Haave mitte sulgeda primaarselt Planeeritud relaparotoomia Peritoneaalne lavaaz > 3l sooja isotoonilist lahust Mitte lisada lahusesse AB Eemaldada kogu vedelik Peritoneaalne drenaaz Ebaefektiivne, oht eksogeenseks kontaminatsiooniks Ei hoia ära abtsesside teket Suletud süsteemid Postoperatiivne ravi Saavutada stabiilne hemodünaamika Vajadusel absitav hingamine, dialüüs Parenteraalne toitmine AB 10-14 päeva Varajane abavajalike kateetrite eemaldamine Dreenide varajane eemaldamine
korral) või perkutaanne (abstsessi drenaaz UH või KT kontrolli all). Antibakteriaalne ravi seisneb laia toimespektriga antibiootikumide kiires i/v manustamises (nt Amoksiklav 1,2g i/v x3), hiljem ravi korrigeeritakse vastavalt antibiogrammile. Toetav ravi: tilkinfusioon, valuravi, antiemeetikumid, põiekateeter, nasogastraalsond, vajadusel intensiivravi. Tertsiaarse peritoniidi raviks antibiootikumid, üldine toetav ravi ja vajadusel kirurgiline sekkumine (relaparotoomia). 8. Kõhuõõne abstsessid (subdiafragmaalne, sooltevaheline, Douglase õõne abstsess): kliinik, diagnostika, ravi. Intraabdominaalseid abstsesse moodustavad koejäätmed, bakterid, neutrofiilid, makrofaagid ja eksudatiivne vedelik, mida ümbritseb fibriinkapsel. Infitseerivad bakterid on sarnased sekundaarse peritoniidi tekitajatele, kusjuures peamised on G- pulkbakterid ja anaeroobid. Abstsessi asukoht sõltub infektsiooniallikast ja äravoolu suunast.
annaabi.ee 
