1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades
hirmu ja ebakindlust -Masinate moderniseerimisele -Aitasid kaasa võimude tekitasid need rünnakud polnud mõtet mõeldagi kavandatud üldise rohkelt -Põllumajandust tabasid hobuste, evakuatsiooni läbikukutamisele -Seoses Saksa vägede kariloomade ja põllusaagi -Tõstatasid mõtte luua Vene lähenemisega suurendati rekvisitsioonid armee koosseisu Eesti Eestis paiknevate vägede -Tekkis tööjõu defitsiit rahvusväeosad hulka -Nõuti tootmise piiramist -Kerkisid esile sotsialismist -Mitmed Eesti linnad muudeti -Polnud võimalik soetada uusi mõjutatud noored haritlased, sõjaväelaagriteks tööriistu ega väetisi kes tähtsustasid vanema
Venemaa sotsiaaldemokraadid ei lähtu rahvuslusest aga eesti sots.dem-d lähtuvad. Kuidas mõjutas I maailmasõda Eesti tööstust, põllumajandust ja rahvuslikku liikumist? Eesti tööstus: Kaubanduse katkemine Läänemerel, hävisid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud, halvenes tooraine saamine Venemaalt, tööjõu kvaliteet halvenes.Põllumajandus: Hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid, polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkes sordiaretus ja tõuparandus, toodangumaht vähenes, näljaoht.Rahvuslik liikumine: Elavnes, loodi mitmeid ühiskondlikke organisatsioone Vabadussõja põhjustas:Enamlaste unistus kommunistlikust maailmarevolutsioonist, Eesti (+Läti,Leedu ja Poola) jäid enamlaste plaanidele jalgu (plaan ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud)
Väina jõele, lahingud käisid Riia juures. Eestis suurendati vägede hulka. Sõja käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Paljud surid, said haavata, saadeti vangi ja jõudsid koju alles pärast sõda. Sõja tagajärjel halvenes tooraine saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid eriti raskelt hobuste ja kariloomade ning põllusaagi rekvisitsioonid. Sõda tõi siiski kaasa ka rahvusliku liikumise elavnemise. Loodi Linnadeliidu Komitee tallinnas ja põhja-balti komitee tartus. Nad tegelesid vene armee ja sõjapõgenite abistamise ja tagala korrastamisega, aitasid kaaasa evakuatsioonidele. Jüri Vilms nõudis 1916.a, et Eestile antaks venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. 1917.a õõnestas majandust inflatsioon, valitses tugev kütuse, toidu ja tarbekauba puudus, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet,
kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise , nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. 48. Millega tegeleb varude haldamine ? Varude haldamine tegeleb varude kontrolliga ja varude juhtimisega. Varude kontrolliga seostuvad järgmised toimingud: normaalne lattu vastuvõtt, ootamatu lattu vastuvõtt, erakorralised rekvisitsioonid, müük, tagastused. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivsemad tarneallikad iga kauba lõikes. 49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem ? Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt, täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle,
1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala. Toimusid mobilisatsioonid, Vene armeesse võeti umbes 100 000 eestlast. Sõda mõjus majandusele halvavalt. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed olid üle koormatud sõjaliste vedudega. Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu katkes kaubandus Läänemerel. Halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted (nt. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus). Toimusid hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu defitsiidi ja nõudisd tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi. Katkesid maaparandustööd, sordiaretus, tõuparandus. Elavnes rahvuslik liikumine, loodi sõjaga seotud ühiskondlikke organisatsioone. Linnadeliidu Komitee Tallinnas, Põhja-Balti Komitee Tartus. Tegeldi Vene armee ja sõjapõgenike abistamise ja tagala korrastamisega. Jätkati võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist.
kandnud. Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobliseeritud oskustöölisi asendasid Venemaalt Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorukid ja naised. Hävinesid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud. Põllumajandust tabas eriti raskelt hobuste ja kariloomade rekvisitsioonid (sunduslikult riigile võtma). Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu puuduse ja nõudsid tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutöö- riistu ega kunstväetisi. Suuremaid linnu ähvardas nälg. POS: Rahvuslik liikumine elavnes. Olulisem organisatsioon oli Põhja-Balti Komitee Tartus. Esimesena nõudis advokaat Jüri Vilm 1916.a, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia. Veebruarirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eesti olukorrale 1917
Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone. Eesti 1917-1920 Veebruarirevolutsioon 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+ Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased. Autonoomia Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku
sõjakuritegu. Nad piinasid ja tapsid vangilangenud metsavendi, võtsid pantvangi metsavendade perekonnaliikmeid, tapsid metsavendade abistamises kahtlustavaid tsiviilelanikke, põletasid talusid, röövisid. Mõne kuuga kaotas elu 2000 inimest. Eestis: Kohalikud parteikomiteed ja nõukogude asutused hakkasid juba sõja esimestel päevadel looma relvastatud kaitsesalku ja hävituspataljone. Eestis moodustati 18 territoriaalset hävituspataljoni. Pakutav liikmete arv on 3 000-10 000. Rekvisitsioonid: Algasid transpordivahendite sundvõtmisest Punaarmee tarbeks. Rekvireeriti sõjaväele sobilikud hobused, autobussid, veo- ja sõiduautod, jalg- ja mootorrattad. Talurahvalt sunniviisiliselt võeti ära toiduaineid. Evakuatsioonid: Eesmärgiks oli vältida materiaalsete väärtuste langemist vaenlase kätte. Eestist veeti välja kõike väärtuslikku: tehaste sisseseadet, tooraineid, kütuseid, poolfabrikaate, valmistoodangut, ehitusmaterjale, transpordivahendeid, kariloomi, toiduaineid
Sakslaste poolt veel hõivamata aladel aga üha süvenes punane terror, mis oli tugevnenud juba sõja puhkemisel. Algas ulatuslik arreteerimislaine ning rinde lähenemisel hakati puhastama vanglaid. Kurikuulsaks said hävituspataljonid aga metsavendade ja teiste "rahvavaenlaste" tabamiseks korraldatud haarangutega, mille käigus piinati ja tapeti vangilangenud metsavendi ja nende perekondi, põletati talusid, hävitati vara, rööviti. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSVLi tagalasse toimetati 32 000-33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSVL. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada (14. juuni küüditamine oli värskelt meeles). Oma osa oli ka lootusel sõja kiirele lõpule ning ka üldisel riigitruudusel ja Saksa-vaenulikkusel. Eestlaste traditsiooniline
annaabi.ee 
