Närvivõrgu sisendid x1 K x n on funktsiooni (1.9) argumendid, kaalukoefitsiendid ja nihked on selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii
Närvivõrgu sisendid x1 K x n on funktsiooni (1.9) argumendid, kaalukoefitsiendid ja nihked on selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii
Esitage 2 näidet! Jada ja arvrida nimetatakse lõpmatuks kui selles on lõpmatu palju elemente või liikmeid. Näited: 5. Millised on tuntuimad jadad, arvread? Aritmeetiline jada, geomeetriline jada. 6. Kodanik paneb panka 10000 krooni. Kui palju on temal pangas raha täpselt 10 aasta pärast, kui intress on 10 aasta jooksul stabiilselt 3%. 7. Mis on rekurrentne seos? Esitage 2 näidet! Seos, mis võimaldab jada k-ndat elemnti leida selle jada eelmiste elementide kaudu, nimetatakse rekurentseks seoseks. 8. Milline on esimest järku rekurrentne seos? Esitage näide! Esimest järku rekurentne seos: , kus a ja b on konstandid ja n=1,2,.... 9. Milline on teist järku rekurrentne seos? Esitage näide! Teist järku rekurrentseks seoseks nimetatakse seost , kus a,b,c on konstandid. 10. Andke jada piirväärtuse matemaatiline definitsioon ja selgitage seda näite alusel graafiliselt!
väljundite arv. Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto- assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast nimetatakse neid tihti ka dünaamilisteks närvivõrkudeks. Nende
annaabi.ee 
