Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele. [5] 2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas. Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega
Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele. [5] 2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas. Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega. Taotlus rahuldati ja alustati karjääri rajamise töödega
Eesti on esimese kohas Balti riiki vahel . Läti, Leedus ei ole midagi. Meil on põlevkivi mardla, fosforiit... 45. Eesti kaevanduste peamised keskkonnamõjud, näited Põlevkivikaevandus tulemuseks vajung. Posttehnogeennne vajung Kohtla-Järvel ja Sompas. Käva allikas on kaevandus vette väljumine. Suletud Kiviõli kaevanduse vee väljavool Küttejõus. Maardu Linn: mustad kildad . Maardu kaevik jäi rekultiveerimata. Mardu järv reostunud fosforiidi ja raskmetalliga. Suletud kaevandusse jääb suur kogus vett. 46. Fosforiidi ja diktüomeema argilliidi paiknemine Põhja-Euroopas: tsoon Põhja-Eesti, Venemaal, Lõunarootsi, Rootsis...- mustad kildad. Mida suurem on ta maapinnale, seda suurem oht- radoonisisaldus. 47. Eesti ja Kanada võrdlus: jätkusuutlik kaevandamine Kanadas Kaevandajad kohalikud omavalitsused ja NGOd on moodustanud partnerluse tehnoloogia arenguks
annaabi.ee 
