Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste-
Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu motoneuronpuulis määratakse -motoneuronitele lähetatavate erutavate mõjude intensiivsusega. "SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala erutuslävega väikestele motoneuronitele rekruteerub järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri motoneuroneid. Lihastevaheline koordinatsioon ilmneb: *Sünergistlihaste adekvaatses valikus; *Antagonistlihaste mittevajaliku aktiivsuse pidurdamises; *Fiksaatorlihaste aktiivuse optimaalses tõusus. Liigutuse algatamisel on esmajärguline tähtsus nelja gruppi kuuluvate neuronite koostööl: *Sünergistlihaste- motoneuronid; *Sünergistlihaste pidurdavad lülineuronid; *Antangonistlihste-motoneuronid; *Antagonistlihste pidurdavad lülineuronid.