Krüpto hinnad on madalad. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski! Kauple turvalises keskonnas ->
TEE KONTO
üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loo...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke...
Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks...
Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 o...
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindl...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist pra...
TARTU ÜLIKOOL Elen Süvalep KUREPALU PAISJÄRVED Uurimistöö Tartu 2009 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 3...
Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välj...
KURESSAARE AMETIKOOL Toitlustuse õppesuund TTP-10 Marite Vendel TURISMI VORMID Iseseisev töö Kuressaare 2011 Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile...
Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012 Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte ...
Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiik...
Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega....
17. Interneti sõltuvuse kui häire tunnused. Tolerantsus, Võõrutusnähud, Internetti minnakse ikka sagedamini ja pikemaks ajaks kui kavatseti, Püsiv soov Internetti kontrollida, Suur osa ajast veedetakse Internetis, Tähtsate sotsiaalsete ja tööalaste, rekreatiivsete tegevuste hulk väheneb Interneti kasutuse tõttu, Interneti kasutus jätkub, teades juba olemasolevatest probleemidest, mida Interneti liigne kasutamine on loonud. 18. Interneti sõltuvuse põhjused. Interneti kuritarvitamine on seotud tagasihoidlikkuse, sotsiaalse ärevuse, üksilduse, madala enesehinnanguga, Online kui põgenemine reaalsuse eest, Internet mõjub erinevalt introvertidele ja ekstravertidele. 19. Intern...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaa...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja n...
Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane maastik, mis ühtlasi on ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele ning kõrge väärtusega rekreatiivsete alade sulgemine. Aastaks 2030 tahetakse arengukava kohaselt jõuda olukorda, kus Eesti keskkonda hallatakse stabiilselt ja teadmistepõhiselt ning kus Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. (Eesti ... 2005, 25-27) Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti riiklik arengustrateegia keskendub siinse kultuuriruumi elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele. Selle tagamiseks tahetakse parandada elanike heaolu, mu...
Kasvama jäetakse omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. 4.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine. 2. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse ebasobivad puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. 3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaie...
Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu ma...
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseosust iseharvenemine käigus väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raie...
Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitat...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
