Rekord kuulub Tiidrek Nurmele. Naiste rekord kuulub Liina Tšernovile, kelle aeg on 4.12,73. 3000 m jooks - 3000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Daniel Komen ja Wang Junxia, aegadega 7.20,67 ja 8.06,11. Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75. 5000 m jooks - 5000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m.
juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis
UEFA Champions League: 2005-2006, 2008-2009, 2010-2011 5. UEFA Super Cup: 2009, 2011 6. FIFA Club World Cup: 2009, 2011 Personaalsed auhinnad Neid on Lionel Messil üle 100. Tähtsamad näiteks 4 FIFA Ballon d'Ori, World Soccer Player of the Year (2009, 2011, 2012) ja UEFA Champions League suurim väravakütt (2009, 2010, 2011, 2012). Rekordid 24.03.2015 seisuga on Lionel Messil maailmarekordeid 7, Euroopas 7, Argentiinas 5, Hispaanias 17 ning Barcelonas 7. Kõige silmapaistvamateks rekorditeks osutuvad kindlasti Barelona ajaloo suurima väravaküti rekord (425 väravat) ning suurim väravakütt aasta jooksul (79 väravat). FC Barcelona FC Barcelona ametlik nimi on Futbol Club Barcelona. See on spordiklubi, mis asutati Barcelonas 1899. aastal šveitslane Juan Hans Gamper. Klubis on üle 170 000 liikme. Klubis tegeletakse paljude spordialadega. Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa
aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922).
aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. 1.5 Huvitavaid fakte 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. Jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922).
aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H
Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti suudab rohkem suutis rebida ainult 1 puua. Ta ei tahtnud kuidagi alla vanduda ja nii tekkiski suur iha ennast tõstmises harjutama hakata ja venda üle trumbata. Oma esimesteks rekorditeks pidas Neuland ise 1911.a. Üle Venemaalist rekordit parema käega rebimises 70 kg. Noore Alfredi esimene suurvõistlus oli Venemaa tsempionaat 1914, seal saavutas ta kergkaalus teise koha, kus jäi alla kümme aastat vanemale maailma- ja Vene rekordipüstitajale ning olümpiavõitjale Pjotr Herudzinskile. Kümme kuud hiljem oli näha Neulandi t Esimene maailmasõda paiskas segamini kogu elu, et sellest kuidagi paremini välja tulla läks ta autojuhiks.
aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel.
100m jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks
aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu. 10 000 MEETRI JOOKS 10 000 meetri jooks on kergejõustiku joksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi
annaabi.ee 
