Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost Kavandama hakati seda 1970.a lõpul ning inspiratsiooni saadi muusikalist "Oliver!" Esialgne prantsusekeelne lavaversioon oli 4 tundi pikk ning erines tänapäeva "Hüljatust". Esimesed muusikali arvustused olid head ning piletitele esitati rekordilisi tellimusi. Tegevustik Lugu algab J.Valjeani 19- aastaselt sunnitöölt vabanemisega. Ta oli sattunud sinna pisivarguse tõttu. Edasi muudab Jean oma identiteeti ning saab linnapeaks. Teda jälitab ikkagi üks politseiinspektor, kes tahab teda uuesti sunnitööle panna. Linnapea aitab ühte naist, kelle tütar on jäänud kõrtsipidajate kasvatada. Peale naise surma, ostab Jean tütre kõrtsmikelt vabaks. Jean elab tüdrukuga niikaua Pariisis, kuni on sunnitud
hoolt ei kanna. Juba mõni tund pärast sündi on noored anakondad täiesti iseseisvad. Nad alustavad oma kiskjaelu kalu ja konni süües, kuni on piisavalt suured, et püsisoojaseid loomi jahtima hakata. Esinemine ja kaitse Anakonda esineb Amazonase ja Orionco jõgikonnas Lõuna-Ameerikas. Kollast anakondat esineb kuni Argentinani. Anakondasid ohustab vihmametsade maharaiumine ning nende küttimine naha pärast. Tänapäeval on anakondade eluiga liiga lühike selleks, et rekordilisi mõõtmeid saavutada. Anakonda iseloomulikud omadused: Kaitsevärvus: Mustad laigud selja peal, hallikaspruunil taustal on tihedas metsapadrikus suurepärane maskeering. Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata. Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m. Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal.
(MKM. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008) Vanade põlevkivielektrijaamade renoveerimine oli vajalik ka teise Eesti poolt küllaltki selgelt valitud strateegilise suuna täitmiseks. Nimelt jooniselt 2 on võimalik näha, et eriti viimastel aastatel on Eesti läbi Eesti Energia võtnud eesmärgiks toota elektrienergiat võimalikult palju ka ekspordiks. Tänu elektrienergia ekspordile on riik võtnud Eesti Energiast aasta-aastalt välja ka rekordilisi dividende, mis on kaasa aidanud teiste oluliste projektide rahastamisele. Seetõttu on ka küllaltki loomulik, et Eesti soovib oma positiivset netoeksporti hoida ning on valmis küllaltki suuri investeeringuid kohalikku põlevkivienergeetikasse tegema. Eksport on otseselt seotud ka Eesti põhivõrgu ja lähinaabrite võrkude vaheliste ühenduste hulgaga. Seega omavad ekspordile mõju varem tutvustatud Nõukogude Liidu
annaabi.ee 
