Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks liivi keele asetada ühe vanima keelena põhja- ja lõunaeesti murrete vahele. Tänaseks pole alles enam ühtegi liivi keelt emakeelena kõnelevat inimest ja liivi keelt teise keelena rääkijaid on vaid mõnikümmend. Hoolimata sellest on ametliku Läti statistika järgi ennast liivlaseks registreerinud umbes 200 inimest, kes enamasti elavad Riias, Vetspilsis ja Kūolkas. Liivi randa, vanasti liivlastega asustatud rannakülla Kuramaal, pole aga jäänud
tuletada mitu puud. 55. plesiomorfne tunnus (mõiste ja näide) tunnuse vanem seisund, mis olemas juba ühisel eellasel 56. apomorfne tunnus (mõiste ja näide)ehk tunnuse evolutsiooniliselt uuem seisund, mis on kujunenud plesiomorfsest tunnusest ja annab infot põlvnemissuhete kohta 57. MRCA tähendus fülogeneesi rekonstruktsioonil Antud puud moodustavate taksonite kõige hiljutisem ühine eellane Most recent common ancestor 58. OTU organismid fülogeneesi rekonstruktsioonis, mille kohta on andmeid, k.a. fossiilseid 59. ortoloogsed geenid ühise päritoluga homoloogsed geenid erinevates organismides 60. paraloogsed geenid ühe organismi geenid, eellasliinides toimunud geeniduplikatsiooni tõttu on tekkinud erinevad geenid samas organismis (nt globiinide geeniklaster, kus palju erinevaid paralooge) 61. tunnus (süstemaatikas) (mõiste) ehk homoloogilise sarnasuse 62
inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid. Rekonstruktsioonis püütakse tütarkeelte erinevuste ja sarnasuste võrdlemise teel selgeks teha algkeel. Keelepuud tehakse eesmärgiga leida omavahel suguluses olevad keeled, mis jagatakse keelerühmadesse ehk harudesse. Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille puhul on suguluse tõestamine võimalik. Nii on umbes 160 keelerühma, kuid andmeid tõlgendatakse ümber, mistõttu see ei ole kindel. Genealoogilise liigituse puhul kuuluvad samasse rühma need keeled, mis on pärit samast algkeelest
mõiste. See pole liikumine ega koolkond. Strukturalismi iseloomustamiseks ei kõlba terminid märk, funktsioon, vorm, struktuur jne. Oluline on siin opositsioonide kasutamine : tähistaja/tähistatav; sünkroonia/diakroonia. On olemas strukturalistlikud inimesed, kelle jaoks on struktuuriga opereerimine inimtegevuse eritüüp -- üheltpoolt analüütiline, teisalt loominguline. Sellise tegevuse eesmärgiks on objekti (taas)loomine sellisel moel, et rekonstruktsioonis ilmneksid selle objekti funktsioneerimisreeglid. Seetõttu võib seda nimetada ka modelleerivaks tegevuseks -- looja peegeldab, mitte ei kopeeri maailma. Seda tegevust iseloomustavad kaks operatsiooni : a) jagamine/jaotamine ning b) montaazh. Samal aastal ilmub teinegi tähelepanuväärne artikkel "Kaks kriitikat". Barthes vastandab kahte : ülikoolide, positivistlik, deterministlik kriitika. Põhitegevuseks on siin
annaabi.ee 
