sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehitati seda suuremaks ning tehti koht altari jaoks. 18. sajandi jooksul sai kirik palju kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko ehitada torni, mis on püsinud seal siiani
Laialt võttes on linnas korda tehtud majad kas taastatud ajaloolise-, algsekujuna või suhestatud taktitundeliselt miljööga sobituvaks. Teiselt poolt on meil hooned, mille renoveerimisel pole arvestatud ei ümberkaudsega ega muudetud paremaks ruumikvaliteeti. Siinkohal tuleb mängu arhitekt, halvimal juhul tema üldse kaasamata jätmise roll. Aga eelkõige arhitekti egoismist tulenev lahendus, mis üritab nurjunult vana maja ellu äratada. On häbematu näha linnas rekonstruktsioone, millesse on süüvitud kas väga pinnapealselt või ihaldusega teha midagi täiesti 'uut ja põnevat'. Kogesin tänu Rowe ja Koetteri mõttearendusele sellist pilti Kadriorus. Linnaosana palavalt armastatud vaikne asumik peidab endas aga mitmel pool võltsarhitektuuri, mida esmapilgul kindlasti tähele ei panegi. Arhitekti kontseptsioon kokku sobitada ultramodernne uuselamu kõrval paikneva ajastutruu historistlikus stiilis majaga, näeb pelgalt labane välja ega sobitu konteksti
Notstal ja springala mõistatuslikud relvad keskaegses Eestis 1. Kus ja millal kasutati relvi nimetusega notstal ja springala? 14. sajandil Euroopas, linnustes, kaitserelvastusena. 2. Millised andmed võimaldavad notstalite ja springalate kui laskemasinate tüüpi määrata? Erinevad säilinud arveraamatud, kus on märgitud ära laskemoona ja varuosade kulutused notstalitele ja springalatele. 3. Notstalite ja sprignalate erinevad rekonstruktsioonid. Tõsisemalt hakati nendest rekonstruktsioone tegema umbes 100 aastat tagasi, laiemalt tuntud on nii saksa kindrali dr Erwin Schrammi kui ka inglise relvaajaloolase sir Ralph Payne-Gallwey rekonstruktsioonid. Neid peetakse relvadeks, mis lasevad nooli nööripoolide survel, katapuldi põhimõttel. Pildi pealt on see muidugi kordi selgemalt näha kui siin seletada jõuab. 4. Notstalite ja springalate kasutamine Eestis Neid relvi kasutati Tallinna kaitsetornides 14. sajandil kuni tulirelvad muutusid hinna/kvaliteedi suhtes paremaks
Ilmusid kõikide suundade esindajad (ilma selgete eelasteta) Ilmus skelett Vanimad leiukohad : Burgess fauna (Kanada) - Ch. Walkott, 1909. A. Rohkelt pehmete organismide jälgi lülijalgsed, 140 liiki; problemaatikumid kellel tänapäevaseid analooge ei ole. Sel ajal oli üks hiidkontinent CONDWANA, kuid oli ka väiksemaid kontinente. Olid ainult veelised organismid. Hästi palju oli lülijalgseid. Tänapäeval neid ei eksisteeri enam. On tehtud palju rekonstruktsioone. Üsna agressiivne keskkond oli kujunenud saaklooma ja kiskja suhted. Saakloomadel tekkinud kaitsemehhanismid. Kes kaevusid pinnasesse, osa roomas osa kinnitus põhja, osa ujusid. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus · Protistidest ilmuvad kojaga amööbid (kambrilised e. foraminifeerid) · Ilmuvad sammalloomad
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa: on olemas kirjalikud allikad ja rikas ajaline sügavus (4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/motiive ja süzeed. Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate
Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines
Levy- Strauss). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jälgida nende teis enemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel.
põhinemist samal süntagmaatilisel skeemil 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on palju materjali, millele toetuda. Indoeuroope keeltel ja kultuuril on väga suur geograafiline leviala, on olemas kirjalikud allikad ja selle ajaline sügavus on ligikaudu 4000 aastat. Seetõttu on võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone, võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesid. Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid
Sellist kelku vedasid arvatavasti koerad. Soomest ja Lätist on leitud ka suuski, lisaks on suusatajaid kujutatud kaljujoonistel. Soomest leitud reeosade rekonstruktsioon Elamud Varem arvati, et kiviaja elamud olid üksnes ümmarguse põhiplaaniga, praeguseks on aga Eesti naabermaadest leitud jäänuseid ka nelinurkse 15 põhiplaaniga hoonetest. Ilmselt ei erinenudki need väga hilisemast ajast teada olevatest hoonetest. Kiviaja elamute rekonstruktsioone Soomes ja Lätis Püügiala ja kogukond Praegu levinud teooria kohaselt (mis on toodud ära ka Kriiska õpikus) elati aastaringselt nn emakülades, kust korraldati välja püügiretki, mille ajal elati sessoonsetes asulates. Tuleb siiski märkida, et Eestist pole ühtegi emaküla seni leitud, kõiki kaevatud asulaid on tõlgendatud kui sessoonseid. Püügimajanduslik ühiskond
· Laialdane kaubanduse roll tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu. Sageli eelistati sõita ranna läheduses. Laevade vedamine üle maa (ümarpalgid) · Kaupade maksumus meesori 100 dirhami (300g hõbedat), naisori 200 g hõbeda eest idamaades aga meesori 2000 g hõbedat, naisori aga 2000 grivnat ehk 6000 g hõbedat
leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus. Pikka aega peeti kahtlaseks, kas Kivisaare on ikka mesoliitikumi kalmistu. Kivisaare puhul võib kõnealla tulla, et Kivisaare võis olla saar Võrtsjärve keskel. Lätis Zvejnieki kalmistu on Kunda kultuuri kõige surem kalmistu (300 matust) Lätist. Seal on väga hästi säilinud nii luustikud kui ka koljud ja nende põhjal on tehtud ka rekonstruktsioone. Veidi on ka Eesti territooriumilt Kunda kultuuri kunstipäraseid leide välja tulnud. Kusjuures peab mainima, et kõigi esemete kuulumine kunstiteoste hulka pole kindel. Maailmapildist Mailmapildist annavad ettekujutse ka mõningad teised leiud. Kõige paremad on haualeiud, kaasa pandud üksikud tööriistad ütlevad, et ettekujutus surmajärgesest elust on täiesti olemas. Huvitavaid tähelepanekuid on tehtud ka tänapäeval Läänemere maade inimeste põhjal. Nimelt
kliimakülmenemisega, mistõttu järgi jäid vaid tugevamad ja jässakamad nt h.heidelbergensise tüüpi hminiidid võisid olla need, kellest kuj välja neandertaallased. Euroopas ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis tahapoole välja. Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades oli komme, et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V
Müüt on iseloomulik metsikule mõtlemisele, ta on aja hävitamise vahend. Müüt muudab inimese elu elamisväärseks. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on...luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jä lgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja
kus ennast harida. Veebirakenduse kaudu (mis võib isegi olla näituse osa) saab näitus pakkuda oma ainese tõlgendamise võimalusi. Seda saab ellu viia koostöös näituse kuraatorite ja didaktikutega, pöörates suurt tähelepanu erinevatele vanuserühmadele, puuetega inimestele ning nn nõrkadele veebikasutajatele. 73 D. Pakkuda virtuaalseid rekonstruktsioone Ajutine näitus võib pakkuda virtuaalseid rekonstruktsioone, mis äratavad huvi ja sümboliseerivad külastust, olles sel moel suhtlusvahendiks. Esemete või nende koosluste virtuaalse rekonstruktsiooni puhul on oluline järgmiste tasandite selge ja täpne sõnastamine: · kättesaadaval dokumentatsioonil põhinev väljaselgitatu tasand, · vihjed ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel põhinev oletuslik tasand,
27 vahel. Olulisem on mõistagi selle nähtuse teine pool, ja jääb üle ainult imestada, miks ameeriklased (Ameerika sünniaasta 1776, neelab ahnelt Tõelist Minevikku) on enam või vähem sama vaimustuse kütkes mis eurooplased ja miks mõlemad neelavad ahnelt Georges Duby, Emmanuel Le Roy Ladurie ja Jaques Le Goffi rekonstruktsioone, nagu oleksid need mingi uus narratiivivorm. Kes oleks kümme aastat tagasi võinud ette kujutada, et inimesed neelavad Poitou keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid? Öeldakse, et unistame keskajast. Aga tegelikult on nii ameeriklased kui ka eurooplased Lääne tsivilisatsiooni pärijad. Kõik läänemaailma probleemid kerkisid üles keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus on keskaegse ühiskonna leiutised.
annaabi.ee 
