„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem
lihtsalt tööle, mis tõestab, et valgu ruumilise struktuuri tekkes on osaline veel midagi, mingi jõud, mis annab polüpeptiidahelale funktsionaalse aktiivsuse. Nimetagem seda jõudu siin elujõuks. Aktiivse struktuuri teket valkudel on nimetatud ka geneetilise koodi teiseks transleerimiseks. Veelgi keerulisem on lugu paljumolekuliliste kompleksidega. Eespool nimetati bakteriaalset ribosoomi (koosneb 54 valgust ja 3 RNA molekulist), kui ainsat in vitro rekonstrueeritavat organelli. Selle all mõeldakse siiski seda, et katseklaasis saab küll laialivõetud ribosoome kokku panna ja rakus taas käivitada, katseklaasis sünteesitud komponenetidest ei ole aga aktiivset ribosoomi meistertada õnnestunud. Järelikult on taas kord tegu salapärase elujõu avaldumisega. Sama tulemuseni jõuame ka mitmete ensümaatilist aktiivsust omavate RNA molekulide juures- paljusid neist on küll võimalik tehislikult valmistada, toimima nad rakus aga ei hakka
Läbiviigud aurutõkkest tuleb teha aurutihedalt 114 57 9. SOOJUSTAMINE UUSEHITISTES, REKONSTRUEERIMISEL, REMONDIL 115 SOOJUSTAMINE ERI LIIKI EHITAMISEL ERISUSED ERINEVATEL EHITUSTÖÖDEL on paratamatud. Pole otstarbekohane soojustada rekonstrueeritavat elamut sama moodi nagu uusehitist ja vastupidiselt. Soojustamine rekonstrueerimisel eeldab sageli paindlikke erilahendusi ja ei saa järgida kõiki süsteemi nõudeid mis on asjakohased uusehitamisel. Rekonstrueeritavatel hoonetel on olulisem töö aluspindadega (nende nõuetele vastavuse tagamiseks) Uusehitiste soojustamisel on oluline süsteeminõuete täitmine, vähem tähelepanu tuleb pöörata tolerantside tagamise töödele
annaabi.ee 
