Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse
tulemuse vastavus reaalsusele? Lapsed nii konstrueerivad kui ka rekonstrueerivad ühtviisi hea meelega. Kui konstruktori algdetailid on lihtsad - näiteks tavalised Lego tüüpi klotsid - siis ei ole lapse fantaasiale mingeid piiranguid ja ta võib nendest detailidest teha ükskõik mida. Kui konstruktori detailid on mõeldud konkreetse ehitise või masina kokku panemiseks ja kindla tulemuse saavutamiseks ja olemasolevad detailid tuleb lihtsalt õigesti kokku panna - siis laps muidugi rohkem rekonstrueerib ja püüab saavutada etteantud tulemust. Mõtlemist aga nõuavad mõlemad tegevused. Rohkem mänguvõimalusi pakuvad lihtsamatest detailidest konstruktorid, sest nendest võib iga päev luua uue tulemuse ja seda kasutada nii mängu põhivahendina kui ka oma mängukeskkonna loomisel. Nii võivad lapsed kodu mängimisel klotside abil tubade piirid ära märkida või ehitada kõigepealt klotsidest lossi ja hakata alles siis printsessi päästmist mängima.
Erinevate kujudega puude arv kasvab eksponentsiaalselt taksonite arvu kasvades. Arvutusteks kulunud aeg on võrdne 4nda astmega käsitletavate taksonite arvust. Seetõttu on antud meetod kasutatav vaid suhteliselt lühikeste järjestuste korral. ML on hea meetod fülogeneetilise puu rekonstrueerimiseks, kuna see suudab kasutada puu väljatöötamiseks kogu iseloomilikku informatsiooni, mis meil algandmetena teada on. Plussiks on ka asjaolu, et see rekonstrueerib puul eellaste sõlmpunktid. Statistiliselt on ML kõige võimsam meetod, kuna genereerib tõenäosushinnangud igale harule. Kuid tänu sellele on ML ka ülimalt aeglane, mis on antud meetodi suurimaks miinuseks. Lisaks ei pruugi alati õiged olla aluspaaride sageduste muutustesse puutuvad eeldused. Kolmandaks ei saa selle meetodiga arvesse võtta morfoloogilisi tunnuseid, kuna nende muutumiste tõenäosusi ei saa me kuidagi leida. Kasutatud materjalid: Bioinformatics and molecular evolution
aastaks ja lämmastikuühendite emissiooni täiendavaks vähendamiseks. 4. Pooled vähendavad raskmetallide heitmeid, rakendades parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja tehes seda keskkonna seisukohalt kõige paremini. Riigisiseste meetmetena leppe täitmiseks on artiklis 4 toodud järgmised kohustused. 1. Eesti pool suurendab maagaasi kasutamist kütusena, vähendab väävlisisaldusega kütuste kasutamist, tõhustab Balti ja Eesti elektrijaamas vääveldioksiidi emissiooni vähendamist, rekonstrueerib elektrijaamade küttetehnoloogiat lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks ja tõhustab heitgaaside puhastamist. 3. Mõlemad pooled vähendavad liiklusest tulenevat õhusaastet nii liikluspoliitiliste meetmete abil kui ka sõiduautodel pliivaba bensiini ja katalüsaatorite kasutamist järjepidevalt laiendades. Artiklis 4 (tööstus ja energia tootmine). 1. Pooled hoolitsevad selle eest, et uute tööstusettevõtete loomisel rakendatakse parimat kasutusel olevat
kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Saatja (kommunikaator) saadab välja stiimuli, mis jõuab vastuvõtjani (retsipiendini) ja kutsub selles esile reaktsiooni (mõju). Shannoni ja Weaveri komm.mudel- Shannoni ja Weaveri käsituses tähendas kommunikatsioon sõnumi lihtsat ühesuunalist siirdamist. 5 elementi: 1)Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi 2)Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks 3)Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad (müra allikas) 4)Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi. 5)Adressaat, kes sõnumi saab. Vahend - füüsiline ja tehniline abinõu, mille abil sõnum muudetakse kanalis siirdamiskõlbulikuks(nt hääl), määrab koodid, mida on võimalik kasutada. Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine.
võib muuta suhtluse efektiivsemaks nii, et vastuvõtja reageerib soovitud viisil. Ent Shannoni ja Weaveri meelest ei eristu need tasemed üksteisest, vaid on omavahel seotud kui tase A toimib, siis toimivad samamoodi ka tasemed B ja C. Shannoni ja Weaveri mudel koosneb viiest elemendist: 1) informatsiooniallikast, mis loob uudise; 2) saatjast, mis kodeerib sõnumi signaalidest; 3)kanalist, mille kaudu signaalid liiguvad; 4) vastuvõtjast, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi; 5) adressaadist, kellele signaal saabub. Mudeli tähtsaim osa on infoallikas. Tema otsustab, milline sõnum saata, valides ühe paljude võimalike seast. Saatja muudab võimaliku sõnumi signaaliks, mis kanali kaudu liigub vastuvõtjani. Sõna kanal viitab neile füüsilistele vahenditele, mille abil signaale siirdatakse. Kanaliks on valguslained, häälevõnked, raadiolained, telefonijuhtmed, kus sõnum kulgeb signaalina, närvirakud jms
Mudel koosneb 5 elemendist: o Newcombi mudeli tähtsus: käsitles esimesena 1) Informatsiooni allikas, mis loob sõnumi kommunikatsiooni 2) Saatja, mis kodeerib sõnumi signaalideks rolli ühiskonnas ja sotsiaalsetes suhetes. 3) Kanal, mille kaudu signaalid liiguvad Newcombe meelest on see roll lihtne 4) Vastuvõtja, mis dekodeerib (rekonstrueerib) kommunikatsioon peab signaalidest sõnumi. üleval sotsiaalse süsteemi tasakaalu. 5) Adressaat, kes sõnumi saab. Maletzke mudel Teave ja informatsioon Gerhard Maletzke mudel (1963) võtab kokku Informatsioon- See, mida kanalis saatjalt vastuvõtjale ajakirjandusteaduse
1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline Rahvajuttude enesekontrolli seadus Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 3. Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust.
Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga
rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest. Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja
sama sõnumit, mille saatja edastas. 1920ndail ja 1930ndail algupäraselt telekommunikatsiooni tarbeks arendatud informatsiooniteooria eesmärgiks oli aidata inseneridel ehitada paremaid kommunikatsioonisüsteeme. Inseneridele aga tegi muret sõnumi edastamise tõetruudus, kuid kultuurikommunikatsioonis on sõnumi (liiga) täpne edastamine ohtlik: eeldus, et kommunikatsioon on edukas vaid juhul, kui vastuvõtja rekonstrueerib täpselt saatja sõnumi, annab saatja tähendusele privileegi vastuvõtja tähenduse ees. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Mõjuvõimas võim või nähtus. Antiik ja keskajal autor väga oluline polnud. Suuline ja kirjanduslikud tekstid levisid samaväärselt. Jumaliku jõu oli inspiratsiooniks ning kõigi tekstide taga. Renessanssi periood. Trükitehnika leiutamine. Kirjanik oli tõmmatud oma tegevusega majandusliku võrku. Autorlus tähtsamaks.
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi
sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”);
Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna süntaktiline positsioon laenamisel ei muutu. See tähendab, et eessõna jääbki eessõnaks mitte ei muutu tagasõnaks. Kes tegelevad keelte uurimisega? Keelte uurimisega tegeleb ajalooline keeleteadus, sotsiolingvistika ja grammatisatsiooniteooria. Ajalooline keeleteadus rekonstrueerib keele varasemaid kujusid, et välja selgitada kuidas neist on tekkinud tänapäeval kasutusel olevad keeled. Sotsiolingvistika uurib, kuidas mingist vormist, mida kasutab vaid piiratud grupp inimesi, saab levinud norm terves kõnelejaskonnas ning kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut. Grammatisatsiooniteooria tegeleb grammatiliste elementide tekkimise ja muutuste uurimisega. Näiteks sellega, kuidas eesti keele kaasaütlev kääne
aastal ilmunud monograafias “Kaiser und Abt” • • Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et o 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; o 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); o 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 23. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) • Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud • Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon
- avaldamata joonised jms; - avaldamata tootmismetoodika, sellealased süsteemid ja meetodid; 21 - varustajatesse puutuv hinnainfo, kogused, omavahelised suhted; - testimiste (proovitoodangu) tulemused; - kõik dokumendid märkega "konfidentsiaalne". Iga töötaja vastutab tema käsutuses oleva info mitteväljaimbumise eest. Reeglina siiski õigusemõistmisel ei käsitleta ärisaladusena seda, mida töötaja mäletab või mõttes rekonstrueerib, küll aga koopiate tegemist või ületoomist. Võimalused konfidentsiaalse info hankimiseks: · tööstusspionaaz (palju vorme); · info ostmine; · konkurendi töötaja värbamine. On rida tegureid, mis mõjutavad konfidentsiaalse info kasutamist: - kuivõrd on see info teada sfäärist väljaspool; - kaitsmiseks ette võetud abinõud; - info tase, tähtsus; - kui kergelt saab seda dubleerida või kasutada; - kui palju aega, raha jms. kuluks endal selle info väljaarendamiseks jne
elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia ajalooteaduse haru, mis uurib lahtikaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib väljakaevatava põhjal ajalugu. Arholoogia on muutunud tõlgendavaks teaduseks, rekonstrueerib inimkonna ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia. Muinasaeg. Keskaja arheoloogia. Kirjalikke allikad on vähe, arheoloogia annab palju infot juurde. Uusaja arheoloogia. Klassikaline arheoloogia (antiikmuististe uurimine). Arheoloogid uurivad esimeste INIMESTE elu. Esimesed tööriistad tehti 2,6 mln aastat tagasi
MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr) ARHEOLOOGIA ALLIKAD - a) Irdmuistised (üksikleiud) b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula, asulakohad, ka kultuurikiht - n peatuspaik, linnused, kindlustatud asulad, linnad, varjupaigad), b)
Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühikonna ajalugu. Arheoloogiline periood algas 2,6miljonit aastat tagas. Ajaloolased hakkavad uurima ajalugu, kui ilmusid esimesed kirjalikud allikad 5000 a tagasi. Viimase 20-30 aastaga on arheoloogid Euroopas kaevanud kõige enam keskaegseid muistiseid. Samuti uuritakse palju I ja II maailmasõja aegseid muistiseid, et saada uusi teadmisi, mis kirjanduses ei kajastu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi 1) Esiaja arheoloogia 2) Keskaja arheoloogia
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed)
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe.
röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest. Kompuutertomograafia (CT) on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru. Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile. Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi. Kui uuritakse paljusid õhukesi kihte pikal alal võib uuringudoos olla suurem kui fluoroskoopial. Radioaktiivsust kasutavad uuringud Nukleaarmeditsiin ehk isotoopuuringud Röntgeniuuringute kõrval on see teine võimalus kasutada kujutise tekitamiseks ioniseerivat kiirgust
annaabi.ee 
